Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Euroopa majandus ja kodanike heaolu sõltuvad olulisel määral tervislikust ja vastupanuvõimelisest looduskeskkonnast, stabiilsest kliimast ja loodusvarade pikaajalisest kestlikust kasutamisest. Euroopa uue poliitikatsükli alguses kinnitavad komisjoni ametisseastuva presidendi poliitilised suunised ja missioonikirjad tulevastele volinikele kurssi kestlikkuse suunas, pöörates samal ajal lisatähelepanu konkurentsivõimele ja julgeolekule, et suurendada Euroopa vastupanuvõimet praegustele ja tulevastele kriisidele.
Sel aastal on EEA peamised töövaldkonnad olnud kliimamuutuste mõju ning see, kuidas meie ühiskond suudab tulla toime meie tervist ja heaolu ohustavate ohtude ja riskidega ning nendeks paremini valmistuda. Vestlesime kolme eksperdi, Ine Vandecasteele, Aleksandra Kazmierczaki ja Eline Vanuytrechtiga, kes on uurinud, kuidas saame parandada kohanemist ja suurendada linnade vastupanuvõimet, samuti tuvastada üleujutustest, põuast ja vee kvaliteedist tulenevaid uusi kliimaga seotud terviseriske.
Kodanikud kogu Euroopas valivad peagi uut Euroopa Parlamenti ja määravad ELi poliitika suuna järgmiseks viieks aastaks. Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tegevdirektorilt Leena Ylä-Mononenilt nende valimiste tähtsuse ning eelseisvate keskkonna- ja kliimaprobleemide kohta.
EEA on avaldanud Euroopa kliimariskide hinnangu (EUCRA), mis on oluline aruanne, mis aitab Euroopal käsitleda üha suuremaid kliimamuutustest tulenevaid riske. Meie vestluskaaslasteks olid meie kolleegid Julie Berckmans, Marianne Dons Tychsen ja Hans-Martin Füssel, kes töötasid aruandega viimased kaks aastat.
Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused mõjutavad meid kõiki – meie tervist, majandust ja ühiskonda. Üha suuremate probleemide ja mõjude lahendamiseks on Euroopa kehtestanud ambitsioonikad poliitikad ja eesmärgid. Toimunu kokkuvõte näitab, et ELi liikumiseks eesmärkide poole on vaja keskkonna- ja kliimapoliitikate täielikku rakendamist, vajaduse korral lisameetmeid ja lõimimist muude poliitikavaldkondadega. Piisav rahastamine on kiirema arengu jaoks otsustava tähtsusega.
Euroopa Liit on teinud õhukvaliteedi parendamisel suuri edusamme, olles alates 1980. aastatest vastu võtnud ja rakendanud poliitikaid ja meetmeid. Samas on õhusaaste jätkuvalt suurim keskkonnarisk inimtervisele Euroopas. See risk on veelgi suurem koos kliimamuutuste mõjuga, näiteks koos äärmusliku kuumusega, mis mõjutab kõige enam haavatavaid rühmi, näiteks eakaid ja lapsi.
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid keskenduvad üha enam biomassile ja küsimusele, kuidas see võib toetada üleminekut kestlikule kliimaneutraalsele majandusele. Vestlesime EEA põllumajanduse ja maakasutuse ning metsanduse lõimimise eksperdi Katarzyna Kowalczewskaga, rääkides EEA hiljutisest väljaandest „The European Biomass Puzzle (Euroopa biomassi pusle)“ ja sellest, miks poliitikakujundajad peavad seda teemat hoolikalt käsitlema.
Paljudes plastist ja metallist toidupakendites ja muudes tarbekaupades kasutatava sünteetilise kemikaali bisfenool A (BPA) kasutamine ja sellega kokkupuude valmistab paljudele inimestele kogu Euroopas üha suuremat muret. Arutasime Magnus Løfstedti, EEA kemikaali-, keskkonna- ja terviseeksperdiga hiljuti avaldatud EEA ülevaadet bisfenool A põhjustatud riskide kohta.
Alates metsa- või maastikutulekahjudest kuni katastroofiliste üleujutusteni kogu Lõuna-Euroopas jääb 2023. aasta suvi meelde äärmuslike ilmastikutingimuste poolest. Kui valmis oleme sellisteks nähtusteks ja nende mõjuks? Pidevad kuumalained, mis mõjutavad miljoneid eurooplasi kogu maailmajaos, ning metsa- või maastikutulekahjud ja äkktulvad, mis mõjutavad paljusid kogukondi, nõuavad veelgi ambitsioonikamaid meetmeid uueks reaalsuseks ettevalmistumiseks, kiirendades samal ajal üleminekut kestlikkusele.
Inimesed on üha teadlikumad mõjust, mida meie tarbimine avaldab loodusele ja kliimale. Üks peamisi tarbimiskategooriaid on rõivad ja muud tekstiiltooted. Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ringmajanduse, tarbimise ja tootmise eksperdi Lars Mortenseniga, kes on tegelenud tekstiili ja nende keskkonnamõju hindamisega.
Aasta 1972: mäletan, et jalutasin koos isaga koju Antwerpeni raamatumessilt ja olime ostnud palju raamatuid. Kolm neist raamatutest on siiani minuga: ohustatud liikide raamat, maailma atlas „Times Atlas of the World“ ja raamat majanduskasvu piirangutest „Limits to Growth“. Aastate jooksul ärgitas isa lakkamatult minu teadmistejanu, mis oli suunatud loodusele, kui meie lähiümbrusest palju suuremale maailmale, ja sellist liiki teadusele, mis avas kriitilisi arutelusid ühiskonna tuleviku üle.
Panused on suuremad kui kunagi varem. Meie planeet soojeneb ja liigid kaovad ähvardava kiirusega. Kaks ülemaailmset konverentsi on viimase kahe kuu jooksul toonud kogu maailma inimesed kokku ühise teema juurde – kliima ja bioloogiline mitmekesisus. Mõlemad on sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. Kuigi läbirääkimised on keerukad, on need konverentsid ülemaailmse teadlikkuse, konsensuse ja kiire tegutsemise jaoks üliolulised.
Kes on energiat tootvad tarbijad ja mis on nende roll taastuvenergia kasutamise edendamisel kogu Euroopas? Kohtusime EEA energia- ja keskkonnaeksperdi Javier Esparragoga, et rääkida sellest, kuidas saavad kodanikud, asutused ja ettevõtted aidata lahendada praegust energiakriisi, hakates tootvateks tarbijateks, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat. EEA avaldas kuu alguses aruande, milles antakse ülevaade taastuvenergiat tootvate tarbijate rollist ning sellest parema ja odavama tehnoloogia tekke järel üha enam levivast tavast ja seda edendavast poliitikast.
Näib, et praegu järgneb üks kriis teisele – pandeemia, kliimamuutustest tingitud äärmuslikud kuumalained ja põud, samuti inflatsioon, sõda ja energiakriis. Tõenäoliselt iseloomustavad saabuvat talve ebakindluse jätkumine, väga volatiilsed hinnad maailmaturgudel, näiteks energia- ja toiduhinnad, mis mõjutavad mõnda riiki ja elanikkonnarühma teistest rohkem. Nende kriiside lahendamine, eelkõige pikas perspektiivis, nõuab järjekindlat poliitikakohustuse võtmist ja investeerimist kestlikkusse, et tugevdada meie ühiskonna vastupanuvõimet.
Transport ühendab inimesi, kohti, kultuure ja majandust, kuid avaldab ka suurt survet keskkonnale ja kliimale. Rääkisime kahe Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi- ja keskkonnaeksperdiga, Rasa Narkeviciute ja Tommaso Selleriga, Euroopa transpordisüsteemi kestlikumaks muutmisega seotud probleemidest ja võimalustest ning hiljuti avaldatud aruandest.
Keskkonnasaaste mõjutab meie tervist ja elukvaliteeti. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangud toovad esile seda mõju ja võimalikke eeliseid, mida tagab puhtam keskkond. Iga meetmega, mida võtame Euroopa nullsaaste saavutamiseks, saame ära hoida teatud vähijuhtumeid ja parandada elukvaliteeti.
Euroopa Liit on alustanud ambitsioonikate kavadega, et järgmiste aastakümnete jooksul oluliselt vähendada heitkoguseid ja saastet. Üks neist on hiljuti alanud nullsaaste tegevuskava, mis keskendub õhu-, vee- ja pinnasereostuse vähendamisele tasemeni, mida ei peeta enam inimtervist ega keskkonda kahjustavaks. Kohtusime EEA keskkonna-, tervise- ja heaolueksperdi Ian Marnane’iga. Praegu koostab ta EEA järgmist nullsaaste aruannet, mis avaldatakse käesoleval aastal.
Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas muutis ukrainlaste elu päevapealt. Selle põhjendamatu sõja mõju tuntakse peale Ukraina ka mujal ning see mõjutab kõiki meid aastaid ja isegi põlvkondi.
2021. aastat iseloomustas COVID-19 ja kliimamuutuste mõju. Energiahindade tõusu ja tervishoiuprobleemide ajal nõuab Euroopa taastumine 2022. aastal raskeid otsuseid. Viivitused või tagasihoidlikkus toovad pikemas perspektiivis tõenäoliselt suuremaid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Sotsiaalse ebavõrdsuse käsitlemine praeguses üleminekus kestlikkusele on meie kõigi parema tuleviku võti.
Euroopa Keskkonnaamet teeb koostööd paljude riikidega, sealhulgas Lääne-Balkaniga. Kuidas edendab see koostöö ELi keskkonnategevust ja kuidas saavad sellest kasu Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Kosovo? Arutasime koordineerimise, võrgustike ja strateegiaprogrammi juhi Luc Basiga, kuidas teeb EEA nende riikidega koostööd keskkonna parendamisel.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/articles/all-articles or scan the QR code.
PDF generated on 2024-12-23 04:03
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega