Tulevane keskkonnateave

Esimesed keskkonnaõigusaktid jõustusid Euroopa Liidus rohkem kui neli aastakümmet tagasi. Sellest alates on liikmesriigid regulaarselt kogunud võrdlusandmeid ja koostanud neist aruandeid paljude keskkonnaprobleemide kohta, nt saasteainete kontsentratsioon linnades igas tunnis või suplusvee kvaliteedi mõõtmised suplushooajal. Jälgitakse ka kasvuhoonegaaside heitkogused, elektritarbimist, saasteainete õhku sattumist tööstushoonetest, kaitsealade suurust ja paiknemist jne. Need andmevood on olulised protsesside kulgemise jälgimiseks ja keskkonnaõigusaktide efektiivse rakendamise tagamiseks.

Selle aja jooksul on keskkonnaandmete kogumise, teavitamise ja analüüsimise tehnoloogia märkimisväärselt arenenud. Nüüd on võimalik koguda, säilitada ja töödelda suuremaid andmemahte. Samuti saab eri andmevoogusid omavahel seostada, et teha täpsemaid analüüse selle kohta, mis juhtub ja miks. Mudelid aitavad hinnata õhu saasteainete mõju, võrreldes õhu saasteainete kontsentratsiooni populatsiooni tihedusega teatud piirkonnas. Satelliitvaatluste andmeid, sh Euroopa Liidu maaseireprogrammi Copernicus abil saaduid saab ühendada maal ja merel olevate jälgimisseadmete andmetega. On võimalik hinnata keskkonna halvenemise ja kliimamuutuste praegust ning tulevast mõju.

Euroopa Liidu ühised eeskirjad kindlustavad andmete ühilduvuse ning aitavad kaasa andme- ja teabevahetusele kogu Euroopas. Keskkonnatrendide paremaks mõistmiseks on oluline koostöö mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu Euroopas ja ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu oma Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgustikule (Eionet) ning Euroopa ja rahvusvahelistele partneritele on Euroopa Keskkonnaametil unikaalne positsioon keskkonnateabe töötlemises ning tulevaste teabevajaduste prognoosimises.

Suurema süsteemse analüüsi vajadus

Hoolimata lünkadest mõnes valdkonnas, on praegune keskkonnateave muljetavaldav. Teadmised spetsiifilistes küsimustes on ajaga avardunud. Kuid need paranenud teadmised on toonud esile vajaduse näha laiemat raamistikku, teha süsteemsemaid analüüse ning vaadelda terviklikke süsteeme, nagu liikuvus- ja toidusüsteem. Õhusaaste kontsentratsioonide jälgimisest üksi ei piisa. Seda tuleb analüüsida koos transpordi, sõidukite diiselkütuse kasutamise, põllumajanduse, linnade laienemise ja tarbimismudelite kontekstis. Keskkond on kompleksne ja meie teabe alus peab sellest lähtuma. On selgunud, et tulevikus vajame järjest enam süsteemset ja valdkondadevahelist teavet.

Süsteemne analüüs on Euroopa Keskkonnaameti uues väljaandes, „Euroopa keskkond 2015 – seisund ja väljavaated“ kesksel kohal. Oleme globaalseid põhisuundumusi uurides püüdnud hinnata nende mõju Euroopa keskkonnale ja vastupidi. Euroopa Keskkonnaameti temaatilised aruanded püüavad käsitleda sama teemat laiema süsteemse analüüsiga.

Selline analüüs nõuab sageli eri tüüpi andmevoogusid ja andmehaldust, mis seoks sotsiaalmajanduslikud andmed tihedalt keskkonnaandmetega. Peale selle koguvad järjest enam andmeid kodanikud ja erafirmad. Võib-olla on meil vaja luua avaliku ja erasektori ning kohalike ja globaalsete andmeomajate ja kogujate vahel uusi partnerluskokkuleppeid.

Muutes keskkonnaandmed teabeks

Peale andmete omamise ja haldamise küsimuste tekitavad suured andmekogud uue probleemi, nimelt kuidas sõeluda suurest andmevoost eelkõige poliitika jaoks asjakohast teavet. Mida peame teadma keskkonna edasiseks parandamiseks? Arutelu tulemusena võime leida uusi seiret nõudvaid valdkondi ja lõpetada mõnede seire või teha seda harvem. Võib tekkida ka vajadus luua andmekogude vahel uusi ühendusi. Lisaks võivad linnaplaneerija ja Euroopa poliitikakujundaja teabevajadused erineda. Kuidas saab keskkonnateave aidata kaasa selliste komplekssete süsteemide nagu linnad, haldamisele?

Tihedas koostöös partneritega tugevdab Euroopa Keskkonnaamet süsteemsete integreeritud ja temaatiliste hinnangute abil Euroopa keskkonnateabe alust. Me ei keskendu ainult minevikutrendidele ja praegusele olukorrale, vaid ka tulevastele küsimustele ning teabevajadusele.

Lõppkokkuvõttes oleneb teabe mõju sellest, kas ja kuidas teavet kasutatakse. Teave peab olema kättesaadav ja asjakohane, et tuua kaasa keskkonna paranemise. Seda peavad edasi andma ja kasutama isikud, kes saavad mõjutada otsuste langetamise protsessi. Euroopa Keskkonnaamet on pühendunud praegu ning tulevikus vajatava keskkonnateabe kohandamisele, loomisele ja edasiandmisele.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor