järgmine
eelmine
punktid

Article

Solidaarsus Euroopas sõja ajal

Muutke keelt
Article Avaldatud 2022-04-22 Viimati muudetud 2023-03-16
4 min read
Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas muutis ukrainlaste elu päevapealt. Selle põhjendamatu sõja mõju tuntakse peale Ukraina ka mujal ning see mõjutab kõiki meid aastaid ja isegi põlvkondi.

Sõjad tekitavad purustusi ja hävingut. Selle sõja tekitatud häving ei piirdu inimohvrite ja purustustega. Kannatanutele tähendab see lähedaste, pereliikmete ja sõprade korvamatut kaotust. Turvalise kodu ja usalduse kaotamine teiste vastu on samuti korvamatu. Mõne sekundi jooksul hävitatu ülesehitamine võib kesta aastakümneid.

Venemaa relvajõudude provotseerimata ja põhjendamatu agressioon Ukraina vastu kestab kolmandat nädalat. Iga päev toob kaasa rohkem hävingut ja purustusi. Oleme tunnistajaks inimtragöödiale, kus sõdurid ja tsiviilisikud kaotavad elu, miljonid inimesed – emad ja lapsed – otsivad varjupaika naaberriikides ning paljud kohalejäänud, kes veel kaks nädalat tagasi elasid tavalist elu, liituvad nüüd vabatahtlikena Ukraina kaitsejõududega. Mitme kuu eest võisid ainult vähesed ette kujutada, mis juhtub ja kui kiiresti.

Euroopas on olnud palju sõdu. Et välistada sõjad tulevikus ja tuua Euroopasse püsiv rahu, alustasid Euroopa riigid koostööd mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas energeetikas. Euroopa Liit loodi eelkõige sellel eesmärgil – asjaolu, mille paljud meist võisid olla kuni viimaste sündmusteni unustanud või võisid pidada enesestmõistetavaks. Praegu hõlmab Euroopa koostöö paljusid poliitikavaldkondi alates humanitaarabist ja kaubandusest kuni keskkonna ja põllumajanduseni ning seda üle seitsekümne aasta kestnud rahu poliitilises kontekstis.

ELi solidaarsus liikmesriikides ja ukrainlastega

Praeguses kriisis on tänu sellele koostöötahtele Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki kõnelenud ühel häälel ja tegutsenud üheskoos ning pakkunud pagulastele ühist toetust, kehtestades samas Venemaale majandussanktsioone. Seda solidaarsust ELi liikmesriikides ja Ukrainaga tugevdasid Euroopa juhid eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogu kohtumisel Prantsusmaal Versailles’s.

Lisaks saabuvate Ukraina pagulaste toetamisele on üheks probleemiks, mis tuleb ELis lahendada, endiselt Venemaa fossiilkütustest sõltumise praegune tase. Venemaa on endiselt mõne ELi liikmesriigi peamine energiatarnija, mis muudab need riigid eriti haavatavaks. Ülemaailmsed energiahinnad hakkasid tõusma palju varem enne Venemaa sõda, kuid pärast selle algust on hinnad veelgi tõusnud ja muutunud veel volatiilsemaks. Venemaa impordi vähendamine avaldab energiahindadele kahtlemata lühiajalist tõususurvet.

ELi juhid palusid Euroopa Komisjonil teha kava RePowerEU ettepanek, et muuta EL Venemaa naftast, kivisöest ja maagaasist sõltumatuks juba enne 2030. aastat ning ühtlasi leevendada tõusvate energiahindade mõju ja kiirendada üleminekut puhtale energiale. Kavas tuleb rohkem keskenduda energiatõhususele ning täiustada energia- ja elektrivõrkude omavahelist ühenduvust. Samuti peab Euroopa Komisjon esitama selle kuu lõpuks kava, et vaadata läbi järgmise talve lühiajalise ja keskpika energiavarustuskindluse.

Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa kliimamäärus on juba suunanud ELi 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise kursile, millel on ambitsioonikad vahe-eesmärgid, näiteks vähendada 2030. aastaks heidet 55%. Hiljutiste arengute tõttu on selge, EL peab võtma veel ambitsioonikamaid meetmeid. See ei pea kaasa tooma kõrvalekaldumist üldkursist. Vastupidi, fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine võib tõepoolest sundida meid kiirendama energiasüsteemi ümberkujundamist.

Mõõtmatu ja korvamatu häving

Sõjad tekitavad purustusi ja hävingut. Selle sõja tekitatud häving ei piirdu inimohvrite ja purustustega. Kannatanutele tähendab see lähedaste, pereliikmete ja sõprade korvamatut kaotust. Turvalise kodu ja usalduse kaotamine teiste vastu on samuti korvamatu. Mõne sekundi jooksul hävitatu ülesehitamine võib kesta aastakümneid.

Sõdadel on ka pikaajaline mõju keskkonnale. Olenevalt sõjapurustuste ulatusest ja kasutatud relvadest võivad toksilised kemikaalid püsida vees, pinnases ja õhus aastakümneid, kahjustades inimtervist, elupaiku ja liike. Lisaks reostusele, rusudele, jäätmetele ja ökosüsteemide hävitamisele on sõjad ja sõjajärgne ülesehitus väga ressursimahukad, tekitades lisasurvet ning suurendades energia ja ehitusmaterjalide nõudlust.

Samuti on väga tõenäoline, et see sõda halvendab nisu ülemaailmset pakkumist, mis võib omakorda tõsta toiduainete hindu maailmaturul ja põhjustada mõnes piirkonnas tarneraskusi. Põhjustest olenemata mõjutavad need šokid ja kriisid osa inimesi ja piirkondi rohkem kui teisi. Meie kohustus ja euroopalikud väärtused sunnivad meid näitama üles solidaarsust nendega, kes vajavad meie abi.

Mõtlen kõigile kriisist mõjutatud ukrainlastele. Soovin, et see agressioon lõpeks kiiresti, rahumeelselt ja edasise hävinguta.

 

Hans Bruyninckx 

Hans Bruyninckx
EEA tegevdirektor

Juhtkiri EEA uudiskirjas, märts 2022

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Topics

Tags

Filed under:
Filed under: ukraine, russia
Tegevused dokumentidega