Mõõdame Euroopa tegevust 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel

Miks koostab EEA suundumuste ja prognooside aruandeid? Miks on see oluline?

Meie aastaaruanne „Suundumused ja prognoosid“ moodustab olulise osa meie andmeseirest ja aruandlusest. Hindame liikmesriikide ja kogu Euroopa Liidu tegevust kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. 2020. aasta eesmärgid on näiteks kasvuhoonegaaside vähendamine 20%, taastuvate energiaallikate osakaal energia kogu lõpptarbimisest 20% ning energiatõhusus 20%.

Hindamise eesmärk on näidata Euroopa Liidu kui terviku ja liikmesriikide viimatist tegevust eesmärkide poole liikumisel. Tänu sellele näeme, kas peame tegema rohkem, et saavutada 2020. aasta eesmärgid ning pikaajalised eesmärgid, mis on püstitatud 2030. aastaks ja edaspidiseks (2050. aastaks). Analüüs koondab kõik andmed ja kogu teabe eesmärkide saavutamisel tehtu kohta ühte Euroopa Liidu hinnangusse ning analüüsib neid üksikasjalikult. Peale selle, et dokumendil on oluline roll Euroopa Liidu ja riikide otsustajate jaoks, on seda vaja ka vabaühendustele, teadlastele ja avalikkusele, kes soovivad toimuvat jälgida ja suundumusi mõista. Tänu sellele, et andmeid on saatnud riigid ise (ja neid on kontrollinud EEA), saame täpselt öelda, mis riigid ei täida eesmärke.

Mis on selle aasta suundumuste ja prognooside aruande põhipunktid?

Selle aasta aruande olulisim järeldus on, et Euroopa Liit tervikuna liigub stabiilselt 2020. aasta kolme valdkondliku eesmärgi saavutamise poole. Liikmesriigiti on olukord siiski erinev. Kui vaadata suuremaid pikaajalisi eesmärke, on aruandest selgesti näha, et peame tegema rohkem.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas oli Euroopa Liit juba 2015. aastal ületanud 20% eesmärgi ja vähendas 2016. aastal heitkoguseid veelgi. 1990. aastaga võrreldes vähenesid heitmed neil aastail vastavalt 22% ja 23%.

Taastuvenergia valdkonnas tegime 2015. ja 2016. aastal piisavalt palju, et jõuda eesmärgini, et 20% lõpptarbitavast energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Taastuvenergia allikate stabiilne kasutuselevõtt Euroopa Liidu energeetikas jätkub ja need toodavad kogu Euroopa Liidu energiast ligikaudu 17%. Samas tempos jätkates saavutab Euroopa Liit 2030. aasta eesmärgi, et tarbitavast energiast 27% on toodetud taastuvallikatest, aga mõningatel andmetel aeglustus taastuvenergia kasutuselevõtt 2015. ja 2016. aastal veidi, võrreldes alates 2005. aastast registreeritud keskmise tempoga. Ilma riikide selgesisulise poliitikata võib see aeglustuda pärast 2020. aastat veelgi.

Energiatõhususega on sel aastal veidi teisiti. Aastatel 2005–2014 täheldasime üldise energiatarbe vähenemist. 2015. ja 2016. aastal energiatarve veidi suurenes, mis veel ei tähenda, et pikaajaline suundumus oleks muutunud, kuid peame seda arengut hoolikalt jälgima. On oluline, et Euroopa Liit võtaks energiatarbe vähendamiseks kasutusele erimeetmeid. Liikmesriigid peavad tegema rohkem, et piirata energiatarbimise kasvu, eriti kui praegune majanduskasv jätkub. Küsimus on ka ambitsioonides. Liikmesriigid võivad võtta mis tahes riiklikke eesmärke, aga kokku on need tagasihoidlikumad kui Euroopa Liidu tasandi eesmärk. Teisisõnu on riiklikud eesmärgid üldiselt liiga väikesed, et saavutada Euroopa Liidu eesmärk.

Mis valdkondades on eesmärkide saavutamisel probleeme?

Heitmete vähendamisel tekitavad liikmesriikidele kindlasti probleeme kauplemissüsteemi välised sektorid, näiteks transport, ehitus ja põllumajandus. Nende sektorite heitmed ei kuulu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi. Liikmesriikidel on nendes sektorites riiklikud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid, mis on sätestatud tegevuse jagamise otsuses. Kuigi kauplemissüsteemi väliste sektorite heitmed kokku vähenevad, on transpordisektori heitmed viimastel aastatel uuesti suurenenud. Ka liikmesriigid kavandavad praegu tegevuse jagamise otsuse heitkoguste ainult väikest vähendamist 2030. aastani. Suurimaid vähendamisi prognoositakse ehitussektoris.

Mille alusel koostatakse suundumuste ja prognooside aruanne? Mida veel teeb EEA 2020. aasta eesmärkide saavutamise nimel?

EEA analüüsib palju andmeid, sealhulgas kontrollib kvaliteeti ja jälgib tegevust, sageli tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga. Avaldame näitajaid, mis täiendavad hinnanguid. Samuti koostame riikide kliima- ja energiaprofiile, millega saab võrrelda riike ja nende tegevust riiklike eesmärkide saavutamisel. Enamiku kasutavatest andmetest esitavad liikmesriigid Euroopa Liidu aruandlusmehhanismide kaudu.

Samuti osaleme tegevuse jagamise otsuse raames kasvuhoonegaaside heitkoguste iga-aastases läbivaatamises. Otsuses sätestatakse liikmesriikide aastaeesmärgid aastateks 2013–2020. Euroopa Liit kontrollib igal aastal, kas liikmesriigid täidavad nõudeid. EEA-l on selles tähtis roll: koordineerime iga-aastast läbivaatamist. Me ei kontrolli nõuete täitmist, vaid valmistame ette andmed, kontrollime need üle ning tagame nende järjepidevuse ja võrreldavuse. See on üsna mahukas ülesanne, mida teeme jaanuarist juunini koos 22 läbivaatajaga eri liikmesriikidest.

Amet koostab ka muid seotud aruandeid. Varsti avaldame uue taastuvenergia aruande. Kõik need analüüsid kajastuvad ka meie põhiväljaandes – keskkonnaseisundi aruandes, mille avaldame 2020. aastal.

Melanie Sporer

EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaekspert

EEA uudiskirjas 2017/4 (15. detsember 2017) avaldatud intervjuu