Teadmised aitavad vähendada keskkonnamuutuste mõju inimestele ja loodusele

Euroopa Keskkonnaamet jälgib Euroopa keskkonna olulisimaid muutusi ja toetab oma järeldustega poliitikakujundamist. Meie hinnangud hõlmavad nii valdkonnapõhiseid kui ka süstemaatilisi analüüse, trende ja prognoose, vahel isegi aastani 2100. Üldised järeldused on selged: võrreldes 1970ndatega naudivad eurooplased täna puhtamat õhku ja vett ning keskkonnasõbralikumat majandust, kus suureneb taaskasutamise määr ja kasvab taastuvenergia osakaal. Sõltumata sellest märkimisväärsest arengust ei ole üldine olukord endiselt jätkusuutlik. Kasvav ressursikulu, kliimamuutused ja saasteainete kuhjumine looduses – kõik see kahjustab meie planeedi tervist ja inimeste heaolu.

Väljakutse saab kokku võtta väga lihtsalt: majandustegevusel on palju hüvesid, kuid me heidame loodusesse saasteaineid ning kulutame nii taastuvaid kui ka taastumatuid ressursse. Need saasteained võivad kahjustada loodust, sealhulgas ka meie tervist. Lähem analüüs paljastab aga Euroopa keskkonnapoliitika arutelude sisemise keerukuse. Iga poliitikavõimalusega kaasneb alternatiivkulu, millest on teatud kogukondadele kasu ja millega teised peavad kohanema. Näiteks aitab üleminek puhtamatele energiaallikatele vähendada saastet ja toetada taastuvate energiaallikate sektorit, kuid võib samal ajal vähendada töökohti söe kaevandamisest elatuvates kogukondades.

Euroopa Liidus kehtivad ühed maailma rangeimad keskkonnastandardid ja keskkonnaprobleemide keerukust püütakse lahendada mitmekülgsete seadustega. Nende õigusaktide hulgas on nii valdkonnapõhised direktiivid õhu kvaliteedi, linnade reoveepuhastuse ja looduskaitse kohta kui ka laiaulatuslikud poliitikapaketid kliima, energia ja ringmajanduse jaoks.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluseks on „saastaja maksab“ põhimõte. See põhimõte on ametlikult kirjas ELi Rooma lepingus ning seda rakendatakse paljude meetmetega, sealhulgas fiskaalvahendid, nagu näiteks teetollid teatud sõidukitele või rohelised maksud, millega motiveeritakse kasutajaid tegema keskkonnasõbralikumaid valikuid.

Saastajate tuvastamine ja nende tekitatava kahju ulatuse hindamine ei ole aga alati lihtne. Ja kuidas otsustada, kui palju nad maksma peavad?

Mõnel juhul on saasteallikate kohta olemas üksikasjalikud andmed. Näiteks annab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ülevaate enam kui 30 000 tööstusettevõttest pärinevatest saasteainetest üle terve Euroopa. Teistel juhtudel pärineb saaste aga hajureostusallikatest, nagu transport ja põllumajandus. Tegelikult mõjutab keskkonda igasugune ressursse, sealhulgas energiat kasutav majandustegevus ning lõppkokkuvõttes naudivad majanduse pakutavate toodete ja teenuste hüvesid kõik. Seega saastavad kõik. Individuaalne keskkonnamõju sõltub aga toitumisharjumusest, transpordist ja elutingimustest ning meie elukohas kättesaadavatest avalikest süsteemidest (näiteks juurdepääs taastuvatele energiaallikatele, taaskasutusjaamad, transpordisüsteemid).

Keskkonda sattunud saasteainete vorm ja koostis võib muutuda, samuti võivad need liikuda, koguneda loodusesse, sattuda toiduahelasse ja mõjutada inimeste tervist. Näiteks elavhõbe ^[1] võib gaasina atmosfääri sattudes kanduda tuulte mõjul kaugemale ja ladestuda hiljem vette. Vees absorbeerivad elavhõbedat veetaimed ja neelavad alla loomad. Nõnda kogunedes liigub see toiduahelas ülespoole ja jõuab lõpuks ka meie taldrikule. Mõne saasteaine „kadumine“ või ladestumine inimestele ohutusse kohta võib võtta aastasadu.

Saasteainete mõju meie tervisele sõltub tegelikult kokkupuutest ehk sellest, kui palju, pikalt ja kuidas me saasteainetega kokku puutume. Suure õhusaastega linnas elamine ja igapäevane saastunud vee tarbimine võib meie oodatavat eluiga märkimisväärselt vähendada. Samuti mängivad rolli meie haavatavus, vanus ja tervislik seisund. Näiteks võib lühiajaline kokkupuude keemilise saasteainega olla noore ja terve täiskasvanu jaoks märkamatu, kuid avaldada tõsist kahjulikku mõju arenevale lootele.

Sõltumata erinevatest kokkupuutetasemetest või haavatavusest on keskkonnaolude halvenemise mõju, sealhulgas kliimamuutuste mõju väga reaalne. Meie hinnangud näitavad, et ainuüksi üksainus õhusaasteaine, tahked osakesed (PM_2,5), põhjustab igal aastal ligikaudu 400 000 eurooplase enneaegse surma. Saasteained, sealhulgas plastik, mis koguneb meie meredes, ressursside ülekaevandamine või elupaikade füüsilised muudatused, tekitavad märkimisväärset kahju ja muudavad või mõjutavad terveid ökosüsteeme. Mõned muutused ei ole tagasipööratavad. Ekstreemsetest ilmastiku- ja kliimaoludest tulenev majanduslik kahju Euroopas oli aastatel 1980–2016 hinnangute kohaselt üle 450 miljardi euro. Seejuures põhjustasid üleujutused kahjudest 40% ja tormid 25%. Vaid veidi üle kolmandiku kahjudest oli kindlustatud.

Selles kontekstis kanname kulusid kõik. Samas ei lange kõige suuremad kulud ilmtingimata „saastajatele“. Kliimamuutused on üleilmne probleem ja merepinna tõus mõjutab eriti tugevalt teatud riike, mille kasvuhoonegaaside heitetase on madalaimate seas. Õhusaaste korral tabab kõige suurem, peamiselt transpordist põhjustatud kokkupuude linnarahvastikku. Isegi ühe linna piires on suurte sõiduteede ääres elavate kogukondade kokkupuude õhu- ja mürasaastega suurem kui roheliste alade läheduses elavatel. Samuti kannatavad üleujutuspiirkondades elavad kogukonnad tõenäolisemalt üleujutuste tagajärjel ning kuumalained mõjutavad rohkem vanureid ja lapsi. Puhtamas keskkonnas elavad inimesed naudivad aga paremat tervist. Seetõttu tuleb kogukonna saastatud või puhta keskkonnaga kokkupuudet hinnates arvestada ka sotsiaalset ebavõrdsust^[2].

Meie valikute ja tegude kulu jääb ka tulevaste põlvkondade kanda. Isegi kui suudame kõik heitmed kõrvaldada, jäävad mõned tänased saasteained keskkonda ja keskmine temperatuur kerkib enne stabiliseerumist veel mõnda aega. Seda mõju tunneme veel aastakümneid või isegi sajandeid.

Kõike seda tuleb arvestada tänaseid poliitikavalikuid tehes. Parimate poliitikavalikute tegemiseks pakub Euroopa Keskkonnaamet hinnanguid kõige raskematele küsimustele: mis toimub, miks see juhtub, keda see mõjutab, milline on olukord tulevikus ja kuidas me seda parandada saame. Nende teadmiste abil saavad otsustajad teha kõige jätkusuutlikumad valikud ning pakkuda tuge neile, keda otsused kõige otsesemalt mõjutavad.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

EEA uudiskirjas 2018/2 (15. juuni 2018) avaldatud juhtkiri

^[1] 2018. aastal avalikustab Euroopa Keskkonnaamet aruande keskkonnas leiduva elavhõbeda kohta.

^[2] Euroopa Keskkonnaamet on koostamas 2018. aastal avalikustatavat hinnangut sotsiaalse ebavõrdsuse ja keskkonnamõju kohta.