järgmine
eelmine
punktid

Article

Intervjuu. Mis on biomassi roll Euroopa kestlikkuspüüdlustes?

Muutke keelt
Article Avaldatud 2024-07-03 Viimati muudetud 2024-07-03
6 min read
Photo: © Michelle Kirsimäe, Well with Nature /EEA
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid keskenduvad üha enam biomassile ja küsimusele, kuidas see võib toetada üleminekut kestlikule kliimaneutraalsele majandusele. Vestlesime EEA põllumajanduse ja maakasutuse ning metsanduse lõimimise eksperdi Katarzyna Kowalczewskaga, rääkides EEA hiljutisest väljaandest „The European Biomass Puzzle (Euroopa biomassi pusle)“ ja sellest, miks poliitikakujundajad peavad seda teemat hoolikalt käsitlema.

Mis on biomass ja miks see on oluline keskkonna- ja kliimaeesmärkide jaoks?

Terminit „biomass“ kasutatakse paljudes kontekstides. Meie hiljutise EEA aruande kontekstis on biomass kogu ökosüsteemide taimestik, mis seob süsinikdioksiidi ning millest saab toitu ja paljude bioressursipõhiste materjalide toorainet. Neid materjale kasutatakse paljudes sektorites, nt ehituses, energeetikas, transpordis ning mööbli- ja tekstiilitööstuses. Biomassi saab taaskasutada ja ringlusse võtta ka selleks, et kasutada parimal viisil bioressursipõhiseid materjale ja tooteid vastavalt nende majandus- ja keskkonnaväärtusele.

Biomassi pärast valitseb tugev konkurents, sest sama tüüpi biomassil võib olla mitu lõppkasutust ja funktsiooni, sealhulgas looduse ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks. Biomass seob atmosfäärist CO2 ja talletab seda nii elusbiomassis kui biomassitoodetes. Biomassi abil asendatakse fossiilsed ja mineraalsed materjalid bioressursipõhiste materjalide ja toodetega, mis võib vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Biomassi tuleb ka taastada looduse ja elurikkuse jaoks, et säilitada Euroopa maastike mitmekesisus.

Euroopa roheline kokkulepe näeb ette, et biomass täidab mitut rolli toiduga kindlustatuse ja energiajulgeoleku, looduskaitse, saaste vähendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas. See, kuidas need rollid lõppkokkuvõttes üksteist tugevdavad või üksteisega konkureerivad, on veel määramata ja sõltub suuresti olemasolevatest poliitikastiimulitest ja poliitika rakendamisest.

 

Mis oli EEA biomassiaruande eesmärk?

Aruande idee sündis EEAs eri teemadega tegelevate töötajate aruteludest. Leidsime, et temaatilistes töövaldkondades vaatleme biomassi eri vaatenurkadest. Samuti selgus, et tegelikult ei teata, kui palju biomassi on vaja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ja kas pidevalt kasvavat biomassinõudlust saab ELis kestlikult rahuldada.

Seetõttu otsustasime koguda fakte biomassi päritolu ja voogude kohta, et suurendada teadlikkust biomassi arvukatest rollidest ja funktsioonidest. Eesmärk oli ka mõista paremini kaasnevaid hüvesid ja kompromisse ja asetada need ELi poliitikate konteksti ning mõista ökosüsteemide, süsinikdioksiidi sidumise, biomassi tootmise ja tarbimise seoseid. Fakte ja analüüse pakkuva EEA biomassiaruandega saab lihtsustada sidusrühmade arutelu mitmetel biomassiga seotud teemadel.

 

Kuidas kasutatakse praegu biomassi EL 27 riikides? Mis on peamised suundumused?

Suurem osa ELis pakutavast biomassist toodetakse ELis ja kaks peamist kategooriat, millele keskendusime aruandes, on põllumajanduslik biomass ja metsade puitbiomass.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uusimate andmete alusel ELi biomassivoogude kohta kasutatakse üle poole põllumajanduslikust biomassist loomasöödaks ja allapanuks ning ainult ligikaudu 13% taimse inimtoiduna. Väiksemad kasutusalad on biokütused, kiudmaterjal ja muud materjalid. Peaaegu viiendiku põllumajandusliku biomassi kasutusviis on teadmata, mis on oluline teadmistelünk biomassi eri kasutusviisidest tuleneva jalajälje analüüsimisel.  

Puitbiomassi kasutatakse ehitusmaterjalina, mööbli ja muude puittoodete, paberi ja pakendite tootmisel ning energiaallikana. Biomass domineerib ELis taastuvenergia tarbimises. 2021. aastal põhines biomassil üle poole kogu ELi taastuvenergia lõpptarbimisest. Peaaegu kõigis liikmesriikides on aastatel 2000–2020 oluliselt suurenenud tahke biomassi, eelkõige puitbiomassi kasutamine bioenergia tootmiseks. Mitmesuguste puitbiomasside põlemisel saadakse bioenergiat.

 

Mis on peamised probleemid biomassi majandamisel?

Teadusuuringute kohaselt on peamine probleem, et tulevikus ei ole enam piisavalt ELi allikatest pärit biomassi, et täita kõiki Euroopa rohelises kokkuleppes kavandatud rolle. Biomassivaru jääb endiselt piiratuks maismaapindala, taimestiku kasvu, muutuva kliima ja ülemaailmse kaubanduse tõttu. Et on olemas kasvav ja konkureeriv nõudlus biomassi kasutamiseks eri sektorites, sealhulgas looduskaitseks, peame biomassi kasutusalasid prioriseerima. See tähendab, et sidusrühmad peavad mõistma ja arutama kompromisse selle vahel, kuidas saavutada poliitikaeesmärke ja kasutada olemasolevat biomassi praegu, tagades samas varustatuse biomassiga tulevikus.

Biomassi tootmise ja kasutamise eri viisidel on erinev mõju ökosüsteemidele ning seepärast on vaja terviklikumat lähenemisviisi biomassi majandamisele. See on tingitud ka sellest, et biomassi tootvate ökosüsteemide seisundid ei ole üldiselt head ja halvenevad ning viimastel aastatel on metsad süsinikdioksiidi sidujana, millele me nii väga loodame 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel, olnud langustrendis. Muutes biomassi puslet keerukamaks, avaldub kliimamuutuste mõju juba praegu esmastele tootmissektoritele, nt põllumajandusele ja metsandusele, mis ohustab süsinikdioksiidi sidujaid ja biomassi tootmist veel enam.

Maakasutuse ja maa majandamise poliitikameetmed, eelkõige metsi ja põllumajandust mõjutavad meetmed, annavad tulemusi järgmistel aastakümnetel. Kavandades aastateks 2030, 2050 ja hilisemaks, on otsuseid vaja juba praegu.

 

Kuidas mõjutavad kliimamuutused EL 27 riikides biomassitootmist, nt põllukultuure ja metsi?

Kliimamuutused on mõjutanud biomassi tootmist põllumajandusest ja metsamaast ELis sellega, et kliimavööndid on nihkunud – sealhulgas on muutunud temperatuur ja sademed –, muutunud on kasvuhooajad ning äärmuslikud sündmused on sagenenud ja karmistunud. Need on olnud Euroopa põllumajandus- ja metsamaadele nii soodsa kui ka ebasoodsa mõjuga ning sama prognoositakse ka tulevikus.

Euroopa põllumajanduskultuuridele avalduvate pikaajaliste kliimasuundumuste uuringud on tõendanud, et Lõuna-Euroopas toimub maisi, nisu ja muude teraviljade saagikuse vähenemine temperatuuri tõusu, sademete vähenemise ja aastaaegade nihke tõttu. Mujal Euroopas avaldavad temperatuuri ja sademete muutused soodsat mõju mõnele põllukultuuriliigile.

ELis on rasked ja sagedad põuad kahjustanud metsade kasvu ja püsivust. Need sündmused on põhjustanud elupaikade kadumist, kohalike liikide rännet ja invasiivsete võõrliikide levikut ning aidanud kaasa metsatulekahjudele. Kliimamuutuste tulevast mõju metsadele prognoosivad uuringud on ebaselged ja näitavad suuri erinevusi riikide, piirkondade ja liikide lõikes, sest metsade reageerimine kliimamuutustele võib olla keeruline ja mitmekihiline. Tavaliselt on rikkaliku bioloogilise mitmekesisusega metsad kliimamuutuste mõjudele vastupidavamad kui üheliigilised metsad.

 

Mis on mõni poliitikaeesmärkide näide seoses biomassiga?

Euroopa rohelise kokkuleppe raames on hiljuti vastu võetud või väljatöötamisel palju temaatilisi ja valdkonnaüleseid õigusakte, mis on seotud biomassi tootmise ja tarbimisega. Ülesanne on tagada, et nii ELi kui ka liikmesriikide biomassipoliitikad oleksid sidusad ja hoolikalt kaalutletud.

Üldiselt on biomassi vaja mitmeks dekarboniseerimise viisiks, sest see võib asendada süsinikdioksiidimahukaid fossiilkütuseid või ehitusmaterjale. See suurendab siiski nõudlust koristatud biomassi järele, mis omakorda võib põhjustada maakasutuse muutusi ja kahjustada ökosüsteeme. Samal ajal tunnustavad süsinikdioksiidi sidumise eesmärgid loodust lahendusena ning kutsuvad üles tõhustama süsinikdioksiidi sidumist metsades ja muudes maismaa ökosüsteemides. See võib mõjutada biomassi kättesaadavust CO2-mahukate materjalide ja toodete asendamisel.

Lisaks on biomassi tootmise aspektid seotud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika eesmärkidega, mis kutsuvad üles kasutama vähem väliseid sisendeid, vähem intensiivseid tavasid ja vähem kahjulikke keemilisi aineid, keskendudes samas loodusepõhistele lahendustele. Üldiselt eeldatakse, et need poliitikameetmed toetavad loodusesse jäänud biomassivarude kvaliteeti ja kogust, kuid eeldatavasti vähendavad ka biomassi netotootmist biomajanduses kasutamiseks. Lisaks võib üleminek ringmajandusele vähendada nõudlust esmase biomassi materjalide järele ja suurendada sekundaarse biomassi kättesaadavust, nt ringlussevõtu kaudu.

Seega on teatavaid probleeme biomassi kasutamisel seoses Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Konkreetne biomassi kasutus võib olla kasulik ühe konkreetse poliitikaeesmärgi jaoks, kuid seda võidakse tajuda vastuolus olevana muu poliitikaeesmärgiga. Meie aruande eesmärk on aidata kaasa poliitikaarutelule, pakkudes fakte ja analüüsi.

Järgmiste etappidena püüame aruande tulemustega jõuda mitmesuguste sidusrühmade ja Eioneti võrgustikuni, et mõista paremini teadmiste ja teabega seotud vajadusi ning seda, kuidas EEA saab täiendavalt panustada biomassi pusle lahendamisesse.

Katarzyna Kowalczewska

Expert - Agriculture and LULUCF Integration

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: biomass
Tegevused dokumentidega