Keskkond, tervis ja majandus kui ühtne tervik

Meie hiljutiste hinnangute alusel ei ole loodusvarade kasutamise viis ja kiirus kestlik. Me tarbime rohkem loodusvarasid, kui planeet suudab toota, ning tekitame rohkem saasteaineid, kui ökosüsteem suudab kestlikul tasemel vastu võtta, ilma et kaotaks kvaliteeti. Meie tegevuse kumulatiivsed mõjud kahjustavad nii meie enda kui ka planeedi tervist ja viimase suutlikkust anda meile eluks vajalikku. Neid probleeme saab lahendada üksnes pikaajalise planeerimise ja ühtse tegutsemisega.

Euroopa Liit võttis hiljuti vastu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (7. EAP). Tegevusprogramm esitab Euroopa keskkonnapoliitika esmatähtsad eesmärgid aastani 2020 ja tutvustab peamiste probleemide lahendamise pikaajalist ettevaadet aastani 2050. Selle aluseks on arusaam, et Euroopa majanduse toimivus ja heaolu sõltuvad looduskapitali terviseseisundist.

7. EAP on tihedalt seotud Euroopa teiste poliitikaraamistikega, näiteks Euroopa 2020. aasta strateegia, Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketi, Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga ja edenemiskavaga vähese CO₂ heitega majanduse suunas aastaks 2050.

Mida tähendab „hea elu”?

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi nimetus „Hea elu maakera võimaluste piires” kajastab nii eesseisvat ülesannet kui ka pikaajalisi eesmärke. Majanduse mõttes tähendab hea elu vastuvõetavaid töökohti, mis annavad piisava sissetuleku ning juurdepääsu teenustele ja kaupadele. Füüsilises mõttes tähendab see tervislikku, haiguste-, stressi- ja müravaba elu ning juurdepääsu puhtale õhule ja veele. Samas tähendab hea elu ka meie enda valikuid, mis määravad lõppkokkuvõttes, mida me toodame ja mida tarbime.

Püüe ohjeldada jätkusuutmatut tarbimist õigusaktide pakettide ja valikute keskkonnamõju teabekampaaniate kaudu võib tunduda vähetõhus, aeglane ja ebarealistlik. Saab kasutada ka vastupidist loogikat ja küsida, kas on reaalne eeldada, et praegust tegevust saaks jätkata lõpmatuseni. Meie andmed ja näitajad kinnitavad, et see ei ole reaalne.

Praegused meetmed

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks on juba kehtestatud mitu Euroopa Liidu õigusakti, näiteks looduslike elupaikade direktiiv, linnustiku kaitse direktiiv, merestrateegia raamdirektiiv, õhukvaliteedi direktiivid, veepoliitika raamdirektiiv ning muud kliimamuutuse, kemikaalide, jäätmekäitluse jms probleemide lahendamise meetmed.

Euroopa Liidu eelarves on aastateks 2014–2020 eraldatud märkimisväärsed summad, et toetada 7. EAP eesmärkide täitmist. Samas on direktiivide ja meetmete rakendamisel ja rakendamise tõhustamisel keskne roll liikmesriikidel. Esmatähtsad eesmärgid on vaja vormida konkreetseteks projektideks ja algatusteks kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

Suurem tähelepanu linnadele

Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis ei ole keskkonna mõiste piiratud inimasustusest kaugel olevate põlismetsade ja järvedega. Programmi järgi on keskkond ka inimühiskonna keskmes: linnades, kus elab 80 % eurooplastest.

7. EAP sihtmärgid on ulatuslikumad kui haljasalad ja veekogud linnades või linnade lähedal. Programmi laiem poliitika näeb ette linnades liikumisvõimaluste, linna õhukvaliteedi, hoonete energiatõhususe, reovee puhastamise jms parandamise kaudu selgesti ühise ja seostatud visiooni raames (linnade) ökosüsteemi kvaliteedi käsitlemist.

7. EAP on tähtis, õigeaegne ja ambitsioonikas samm Euroopa Liidu 2050. aasta tulevikupildi kujundamise suunas, eriti arvestades, et see võeti vastu hoolimata pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Tegevusprogrammi eesmärkide saavutamine tagab nii tervislikuma keskkonna kui ka tervendab meie majandust, perekondi ja sõpru. Ootan huviga programmi rakendamist.

Häid pühi ja kõike head uueks aastaks!

Hans BRUYNINCKX

tegevdirektor

Juhtkiri avaldati 2013. aasta detsembris EEA infolehes nr 2013/2