Kestlikkuse saavutamine: uued Euroopa poliitikameetmed pakuvad ainulaadset võimalust

Kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kriisid vajavad kiireloomulisi meetmeid

Võrreldes teiste piirkondadega on Euroopas hästi toimiv õigusraamistik koos pikaajaliste poliitikaeesmärkide ja usaldusväärsete andmetega paljudest valdkondadest, alates kasvuhoonegaaside heitest ja kaitsealadest kuni õhukvaliteedi ja olmejäätmeteni välja. Euroopa Keskkonnaamet tegutseb selle poliitika ja teadmiste raames. Tänu meie pädevusele ja võrgustikule on meil lai geograafiline hõlmatus; me koostame integreeritud ja temaatilisi hinnanguid ning anname oma panuse poliitikaaruteludesse nii Euroopa kui ka riikide tasandil.

Meie hinnangul on teatud valdkondades tehtud edusamme, kuid näha on murettekitavaid suundumusi (vt „EEA tegevuse ülevaate“ põhipunktid). Näiteks kliimamuutuste leevendamise valdkonnas on ELi liikmesriigid edukalt vähendanud kasvuhoonegaaside heidet ning on saavutamas lühiajalisi eesmärke. Kuid pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tuleb heidet vähendada ulatuslikumalt ja oluliselt kiiremini.

Kuidas saaksime tõhustada ja kiirendada kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja saavutada kliimaneutraalsuse? Eriti olukorras, kus mõnes sektoris, nagu transport, on kasvava nõudluse tõttu raskusi mis tahes vähenemise saavutamisega? Kliimamuutused mõjutavad jätkuvalt Euroopat. Kas võtame kohanemiseks ja valmisolekuks piisavalt meetmeid?

Vaatamata meie suurematele jõupingutustele jätkub keskkonnaolude halvenemine, sealhulgas elurikkuse vähenemine. Pikaajaline väljavaade on veelgi trööstitum. Tarbimis- ja tootmissüsteemid avaldavad endiselt jätkusuutmatut survet maismaa ja veekogude ökosüsteemidele nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Üks nende süsteemide väljunditest – saastatus – on samuti püsiv probleem. Erinevaid saasteaineid paisatakse atmosfääri, veekogudesse ja maismaale, kus need ladestuvad ja võivad avaldada olulist mõju ökosüsteemidele ja inimtervisele. Ehkki Euroopa välisõhu kvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, on ainuüksi õhusaaste eeldatavalt enam kui 400 000 enneaegse surma põhjustaja Euroopas. Pealegi on mõni rühm niisugustest keskkonna- ja kliimamõjudest rohkem ohustatud kui teised.

Samas on Euroopas tõenäoliselt kõige põhjalikumad keskkonnaõigusaktid maailmas. Mida on vaja teha, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, parandada õhukvaliteeti ja hoida ära kahju inimtervisele?

Eurooplased on valmis tegevust tõhustama

Euroopa avalikkus nõuab kliimamuutuste ja kestliku arenguga seotud meetmete võtmist. Tuhanded üliõpilased korraldavad meeleavaldusi kogu Euroopas, milles osalevad ka nende vanemad ja vanavanemad. Arvestades enneolematut avalikku toetust ja eesseisvate ülesannete olulisust, ei ole üllatav, et need küsimused on järgmistel kuudel ja aastatel Euroopa poliitikaeesmärkide keskmes. Euroopa Parlamendi uus koosseis on avalikkuse nõudmiste peegeldus ning seda on ka von der Leyeni tegevuskava „Liit, mis seab kõrgemad sihid“. Selles tuuakse välja järgmise Euroopa Komisjoni poliitilised prioriteedid. Esimene oluline eesmärk – Euroopa roheline kokkulepe – seab mitu prioriteeti, mis on otseselt ja tihedalt seotud Euroopa Keskkonnaameti tegevuse ja teadmistega.

Aastate jooksul on EEA hinnangutes tähelepanu juhitud probleemidele, mis on seotud ühiskondlike põhisüsteemidega, sh liikuvuse, energia ja viimasel ajal ka toiduga. Euroopa poliitikas peegeldub see lähenemisviis ka õigusaktide pakettides, sh kliima- ja energiavaldkonna õigusaktides. Samuti oleme esile tõstnud keskkonnahoidlikkusele ülemineku vajadust ning poliitikameetmete rolli sellele üleminekule kaasaaitamisel, mida samuti rõhutatakse von der Leyeni tegevuskavas.

Põhiküsimuseks jääb: kuidas viia poliitilised juhtlaused ellu Euroopa, riikide või isegi linnade tasandil? Kuidas täita Euroopa rohelist kokkulepet?

Kindlasti tuleb uuesti läbi mõelda ja ümber kujundada põhisüsteemid – kuidas me ringi liigume, toodame ja kasutame energiat, toodame ja tarbime toitu... Kuid liikuvuse või energiasüsteemiga seotud probleemid ei ole toidusüsteemi puhul samad. Viimastel aastatel on taastuvenergiast saanud energiasüsteemi põhiosa, samas kui maanteetransport sõltub ikka veel isiklikest sõiduautodest. EEA analüüsis rõhutatakse iga süsteemiga seoses olulisi võimalikke sekkumispunkte.

Eesolevate väljakutsete kiireloomulisus ja olulisus tähendab seda, et keeruliste küsimustega tegelemist ei saa enam edasi lükata. Madalatel okstel kasvavad viljad on juba nopitud. Kuidas saame toota toitu keskkonda saastamata ja toetada maakogukondi? Kuidas on võimalik saavutada õiglane üleminek ja tagada, et kogukonnad ei jääks hätta? Kuidas saame suunata riiklikke ja erasektori vahendeid keskkonnaseisundit kahjustavalt ja kliimamuutusi põhjustavalt tegevuselt kestlikkuse toetamisele?

Euroopast leiab palju häid näiteid uuenduslikest ideedest ja poliitikast. On aeg võtta kasutusele tõhusamaid meetmeid ja protsessi kiirendada. Koos avalikkuse enneolematult suure toetusega oleme ainulaadses olukorras ja saame astuda otsustavaid samme, et Euroopa saaks liikuda kestlikkuse suunas. Ülemineku edendamiseks jätkab Euroopa Keskkonnaamet poliitikakujundajate ja avalikkuse toetamist, jagades praeguste ja esilekerkivate probleemide kohta parimaid kättesaadavaid teadmisi.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldati EEA uudiskirja 2019. aasta septembri väljaandes 03/2019