Kliimamuutustega kohanemine on Euroopa põllumajandustulevikule keskse tähtsusega

EEA hiljutise aruande järgi on Euroopa põllumajandustootjate tulevik tume. Kas saaksite seda täpsemalt selgitada?

Aruandes „Climate change impacts and adaptation in the agricultural sector in Europe“(„Kliimamuutused ja Euroopa põllumajandussektori kohanemine nendega“) vaadeldakse, kuidas kliimamuutused on mõjutanud põllumajandussektorit, ja prognoositakse lähitulevikku. On selge, et prognoositavad kliimamuutused kahjustavad põllumajandust mitmel pool Euroopas, eriti lõunas. Aruanne käsitleb põllumajandussektori teatud osa, nimelt põllumajanduskultuuride saagikust ning põllumajandusloomi ja põllumajandusloomasaadusi ning keskendub toidu ja sööda tootmise vajadustele. See annab ülevaate kliimamuutustega kohanemise võimalikest lahendustest, mida pakuvad eri valitsustasandite poliitikad, nimelt programmide kaudu ning esitades mitmesuguseid kohanemismeetmeid põllumajandusettevõtte tasandil.

Kuidas mõjutavad kliimamuutused põllumajandust? Mis Euroopa osades on mõju kõige suurem?

Kliimamuutused on Euroopa põllumajandussektorit juba kahjustanud, mis jätkub ka tulevikus. Temperatuuri ja sademete muutused, samuti äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused mõjutavad juba praegu Euroopas põllumajanduskultuuride saagikust ja põllumajandusloomade tootlikkust. See võib põhjustada kliima tõttu ebasoodsas olukorras olevate põllumajandusmaade hülgamist Lõuna-Euroopas.

Ilmastiku- ja kliimatingimused mõjutavad ka vajaliku niisutamisvee kättesaadavust, põllumajandusloomade jootmise tavasid, põllumajandussaaduste töötlemist ning transpordi- ja säilitustingimusi. Tuleviku kliimamuutustel võib olla sektorile teatud soodne lühiajaline mõju kasvuperioodi pikenemise ja põllumajanduskultuuridele sobivamate tingimuste tõttu Põhja-Euroopa piirkondades, kuid veepuudus, kuumalained, pinnase erosiooni soodustavad tugevad sademed ning muud äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused eeldatavasti vähendavad saagikust.

Lisaks võib mujal kui Euroopas toimuvate kliimamuutuste mõjude kaskaad mõjutada toodete hinda, kogust ja kvaliteeti ning seega kaubanduse struktuuri, mis omakorda võib vähendada põllumajandustulu Euroopas.

Kas põllumajandussektor on kliimamuutuste tõttu haavatavam kui muud sektorid?

Kliimamuutused on mõjutanud ja mõjutavad ka tulevikus kõiki sektoreid. Põllumajandustootmine sõltub ilmastiku- ja kliimatingimustest, mille tõttu see on väga haavatav. Temperatuuri ja sademete muutused, samuti äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused mõjutavad põllumajanduskultuuride saagikust ja põllumajandusloomade tootlikkust ning omakorda põllumajandustulu, mistõttu tekitavad olulist majanduskahju paljudes Euroopa piirkondades.

Mida soovitatakse aruandes eriti põllumajandustootjatele, kes soovivad olla kindlad, et nende põllumajandusettevõtted on jätkuvalt elujõulised ja kestlikud?

Põllumajandusettevõtte tasandil on juba praegu palju võimalusi rakendada mitmesuguseid olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on parandada pinnase ja vee majandamist, mis tagab kohanemis-, leevendus-, keskkonna- ja majanduseelised. Sellegipoolest ei ole põllumajandusettevõtte tasandil veel kohanemismeetmeid vastu võetud. Põhjusteks on näiteks investeerimisvahendite, kohandatavate poliitikaalgatuste, institutsionaalse võimekuse ja kliimamuutustega kohanemise teadmistele juurdepääsu puudumine.

Mida on Euroopa Liit seni teinud, et aidata sektoril ja põllumajandustootjatel kliimamuutustega kohaneda?

ELi põllumajandussektorit reguleerivad ELi poliitikad, eelkõige ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). ELi kohanemisstrateegia, mis võeti vastu 2013. aastal ja mida hinnati 2018. aastal, on peamine kliimamuutustega kohanemise tegur ELi tasandil. Strateegia ja ÜPP on mõlemad soodustanud kohanemismeetmete võtmist põllumajandussektoris. Ettepanekuna esitatud uues ühises põllumajanduspoliitikas aastateks 2021–2027 on kohanemine selge eesmärk, mis loob olukorra, kus ELi liikmesriikidel tuleb suurendada sektori kohanemismeetmete rahastamist.

Samuti on ELi liikmesriigid määratlenud põllumajandussektori prioriteedina oma riiklikes kohanemisstrateegiates või riiklikes kohanemiskavades. Tüüpiline kohanemismeede riigi või piirkonna tasandil hõlmab teadlikkuse suurendamist, äärmuslike ilmanähtuste mõju ja riski vähendamise praktilisi meetmeid või riski jagamise strateegiaid ning niisutustaristu ja üleujutusvastase kaitse taristu arendamist ja rakendamist.

Mida teeb EEA kliimamuutustega kohanemise valdkonnas?

EEA toetab kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamist ja rakendamist Euroopas, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise eesmärgiga ELi poliitika kujundamist ja pikaajaliste strateegiate väljatöötamist, pakkudes asjakohast teavet. Oleme avaldanud mitu kliimamuutustega kohanemise aruannet, sealhulgas Euroopas kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hinnangu, kliimamuutustega kohanemise sektoripõhised (energia, transport ja põllumajandus) hinnangud.

Samuti koostab amet riikide, piirkondade ja linnade kliimamuutuste strateegiate ja tegevuskavade hinnanguid. Lisaks peab EEA koos Euroopa Komisjoniga ülal ja haldab kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormi (Climate-ADAPT).

Blaz Kurnik

EEA kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise ekspert

EEA uudiskirja 03/2019 2019. aasta septembri väljaandes avaldatud intervjuu