Muudame Euroopa 2050. aastaks tervislikumaks, puhtamaks ja säilenõtkemaks

Täpselt aasta on möödas sellest, kui paljud riigid Euroopas ja kogu maailmas kehtestasid piirangud koroonaviiruse leviku aeglustamiseks. COVID-19 on tekitanud tohutuid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Üle 120 miljoni inimese maailmas on seni nakatunud ja üle 2,6 miljoni on surnud, kusjuures pandeemia on rohkem mõjutanud teatud haavatavaid rühmi, näiteks eakaid. Pandeemia on tugevalt kahjustanud ka paljusid majandussektoreid, näiteks turismi, kultuuritegevust, restorane, ja nendest sektoritest sõltuvate inimeste elatusvahendeid. Ühiskondlikust suhtlusest igapäevaeluni – kuidas ja kus töötame või õpime – on mitmed meie elu aspektid muutunud.  

Nüüd, aasta hiljem, seisame silmitsi tervisekriisi, majanduskriisi ja koroonast väsinud ühiskonnaga. Euroopa Liit ja liikmesriigid on võtnud toetusalgatuste kaudu meetmeid nende negatiivsete tagajärgede leevendamiseks. Euroopa otsustas seada esikohale kodanike tervise ja vähendada surmajuhtumite arvu. Aeg on kallis – me võitleme vaktsineerimiskavade abil eri viirustüvede leviku vastu lootuses, et ühiskond saab lähikuudel hakata taas normaalselt toimima. Kuid me ei tea, kui kaua see olukord kestab ja kuidas maksavad kasvava võla eest tulevased põlvkonnad.  

Euroopa üleminek kestlikkusele COVID-19 ajal 

Selle tagasilöögi kiuste liigub Euroopa Liit kestlikkuse suunas. Veidi enne pandeemiaaegseid liikumispiiranguid kuulutas Euroopa Komisjon välja Euroopa rohelise kokkuleppe, mitmekülgse poliitikakava, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks õiglase ülemineku abil CO2-neutraalne ja kestlik majandus, tagades, et „ühtegi piirkonda ega isikut ei jäeta kõrvale“. Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa vastus elurikkus- ja kliimakriisile. 

Need üldised eesmärgid väljenduvad mitmes poliitikapaketis, sh ELi elurikkuse strateegias aastani 2030, strateegias „Talust taldrikule“, ringmajanduse tegevuskavas, tööstusheidete strateegias, kliimaseaduses ja kliimapaktis. Veebruaris tehti veel ühe olulise õigusakti ettepanek – ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mille eesmärk on võimaldada arukamat, kiiremat ja süstemaatilisemat kohanemist. Peatselt esitatakse veel muud algatused, näiteks kemikaalistrateegia, saastevaba vee, õhu ja pinnase tegevuskava ning pakett „Fit for 55“, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% võrra.

Euroopa Keskkonnaamet toetab neid poliitikameetmeid usaldusväärsete andmete, hinnangute ja teabeplatvormidega. Meie töö hõlmab mitmesuguseid valdkondi ja süsteeme, sh õhukvaliteeti, liikuvussüsteeme, kasvuhoonegaaside heidet, kliimamuutuste tervisemõju ja ökosüsteemide analüüsi. Toome esile neis valdkondades tehtud töö, tuvastame lahendamist vajavad küsimused ning edastame oma andmed ja teadmised asjaomastele poliitikakujundajatele ja üldsusele.  

Eesmärkide seadmine ja saavutamine  

Kui jagame oma töö tulemusi või kui esitatakse uus poliitikaettepanek, tekib taas sama küsimus: kas sellest piisab? Kas ettepanekus seatud eesmärgid on piisavad? Või kas saaksid Euroopa või liikmesriigid teha rohkem? Alati saab öelda, et eesmärk ei ole piisav ja teha saab rohkem. Kuid see lihtne vastus eirab probleemide keerukust.  

Kui seame Euroopas või kogu maailmas saavutamatud ja ebarealistlikud eesmärgid, pakkumata nende saavutamise või edenemise jälgimise vahendeid, siis see üksnes õõnestaks usaldust nende protsesside vastu. Teisest küljest on teadlaste sõnul vaja ambitsioonikat poliitikat. Meil on vaja poliitikat, mis stimuleeriks murranguliste lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat kasutuselevõttu. Näiteks näitavad kasvuhoonegaaside heitkoguste andmed, et heitkoguste vähendamiseks on juba praegu vaja teha oluliselt rohkem. Või, merekeskkonna kaitsealade kehtestamisel on teatud eesmärgid saavutatud, kuid elurikkuse probleemid püsivad. Seega ei ole põhiküsimus, kas eesmärk on piisavalt ambitsioonikas või peaksime tegema rohkem, vaid mida saaksime teha teisiti, et saavutada eesmärgid. 

Teine tegur on aeg. Kestlikkust ei ole võimalik saavutada üleöö. See nõuab aega ja mitmeid poliitikategevusi, mis kõik tuleb viia vastavusse sama eesmärgiga. Mõni tegevus oleks võinud keskenduda jõulisemalt ja selgemalt sellele, mida tulnuks teha teisiti.

Samuti on selge, et üleminek kestlikule Euroopale mõjutab teatud rühmi rohkem kui teisi – samamoodi nagu koroonaviirus või keskkonnaohud, õhusaaste või kliimamõju. Osa meist on suurema tõenäosusega rohkem mõjutatud ja haavatavamad. Euroopa Liit tervikuna võiks väljendada selgemalt sotsiaalset mõõdet ja teha rohkem sellise sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.  

Siiski on muljetavaldav, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutsevad praegusest tervise- ja majanduskriisist hoolimata kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise nimel. Euroopa roheline kokkulepe on olnud pandeemia suhtes märkimisväärselt vastupidav.

Euroopa kujundamine aastaks 2050 

Teadlased ja teadusasutused oskavad modelleerida tulevikku ja töötada välja stsenaariume. Kuid küsimuseks ei ole niivõrd tuleviku prognoosimine, kui tuleviku Euroopa kujundamine – meie ühiskonna muutmine selliseks, kus on hea elada. See peaks olema ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja pakub kõigile tervislikku ühiskonda, mis talub tulevikuvapustusi – nagu maailm peabki olema.

Seetõttu oli väga hästi ajastatud, et Euroopa juhid, sh Euroopa Parlamendi president David Sassoli, Portugali peaminister António Costa nõukogu eesistujariigi nimel ja komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutasid eelmisel nädalal välja Euroopa tuleviku teemalise konverentsi, kutsudes inimesi kõikjalt Euroopast üles jagama ideid, kuidas kujundada homset Euroopat, mis oleks säilenõtkem ning keskenduks kõigi eurooplaste heaolule ja tervisele.

Hans Bruyninckx 

EEA tegevdirektor 

Juhtkiri avaldati EEA uudiskirja 2021. aasta märtsi väljaandes 01/2021