Õhukvaliteet on paljude eurooplaste jaoks endiselt aktuaalne teema

Tänavuses aruandes rõhutatakse tõsiasja, et õhusaaste on hakanud kõikjal Euroopas tasapisi vähenema. Sellegipoolest mõjutab see endiselt oluliselt inimeste tervist. Et õhusaaste põhjustab haigusi, kahjustab see jätkuvalt inimeste elukvaliteeti. Meie ajakohastatud aruanne sisaldab ka kõige kahjulikumate õhusaasteainete, näiteks PM_2,5 tervisemõju uut hinnangut: 2013. aastal suri selle tõttu 41 Euroopa riigis enneaegselt hinnanguliselt 467 000 inimest.

Tänu Maailma Terviseorganisatsioonile ja teistele asutustele on õhusaaste terviseohud hästi teada ning üha rohkem eurooplasi teadvustab probleemi tõsidust. Me puutume sellega kokku iga päev. Õhusaaste ei ole silmaga nähtav, aga kui õhusaaste tase on kõrge, on see tõepoolest tuntav.

Aruandes käsitletakse maanteetranspordi olulist mõju õhusaastele ning hiljuti on see probleem leidnud kõlapinda mitmes Euroopa linnas, sealhulgas Pariisis ja Londonis.

Maanteetransport on peamine lämmastikdioksiidi (NO₂) heite allikas ning NO₂ on omakorda üks peamisi tervisele kahjulikke saasteaineid. Peale selle on lämmastikdioksiid osooni ja tahkete osakeste eellane. Transport on ka oluline esmaste tahkete osakeste allikas – mitte vaid kütuse põlemise, vaid ka rehvide ja pidurite kulumise tõttu – ning põhjustab suurt kasvuhoonegaaside heidet.

Peale selle hõivab maanteetransport suure osa meie linnaruumist – võtame näiteks liiklusummikud. See on ka oluline müraallikas. Niisiis on tegu mitmemõõtmelise probleemiga.

Loomulikult ei saa eitada, et maanteetransport ja liikuvus on meie igapäevaelus väga tähtsal kohal, kuid seda kõike on võimalik lahendada säästvamalt. Paljudes Euroopa linnades on juba võetud meetmeid, et kujundada säästvamaid liikuvussüsteeme. Selline meede nagu ummikumaks on vaid lühiajaline abinõu, mistõttu peame pikemas perspektiivis kaaluma oma transpordisüsteemide radikaalsemaid ja innovatiivseid muudatusi, et kokkuvõttes parandada inimeste heaolu.

Näiteks ahjude ja kaminate probleem on suurem kui võiks arvata, eriti talvisel ajal. Eeskätt Ida- ja Põhja-Euroopas kasutavad paljud inimesed ahikütet, mis tekitab suurel hulgal PM_2,5. Kütuse põlemine kodumajapidamiste, äri- ja muude büroohoonete kütmiseks on õigupoolest suurim PM_2,5 heite allikas. Kogu see sektor tekitab Euroopas enam kui poole PM_2,5 üldkogusest.

Talvisel ajal on probleem ka see, et tuulevaikse ja sademeteta ilmaga jääb suurem osa nendest heidetest inversiooni mõjul maapinna lähedale püsima. Neis tingimustes püsib külmem õhk madalamates atmosfäärikihtides. Tihedam külmem õhk ei lase saasteainetel seguneda ega hajuda ülemistesse atmosfäärikihtidesse, mistõttu need püsivad maapinna lähedal.

EEA üks peamisi eesmärke on pakkuda teadmisi ja andmeid poliitikakujundajatele, et nad saaksid teha õhukvaliteedi küsimustes teadlikumaid otsuseid. Ühtlasi aitame suurendada üldsuse teadlikkust probleemist, sest see on samuti oluline.

Kogume Euroopa riikidelt ametlikke õhusaasteandmeid, mille alusel koostame korrapäraseid õhukvaliteedi hinnanguid aruannete ja indikaatorite kujul. Jagame oma õhusaasteandmeid ka paljude teiste sidusrühmade, sealhulgas üldsuse, riigi või piirkondlike ametiasutuste ja ELi Copernicuse satelliidiprogrammiga. Lisaks osaleme korrapäraselt seminaridel, konverentsidel ja koosolekutel üle Euroopa ja maailma, et vahetada arvamusi ning arutada probleemi ja oma uurimistulemusi, innustades omakorda poliitikakujundajaid meetmeid võtma. Et õhusaaste on seotud paljude eri poliitikavaldkondadega, on üks meie prioriteete edendada valdkonnaülest lõimitud poliitikat ja meetmeid.

Valdav osa meie andmetest pärineb statsionaarsetest õhukvaliteedi seirejaamadest, mida käitavad liikmesriikide riigiasutused ja kohalikud ametiasutused. Kasutusele on võetud ka muid tehnoloogiaid, näiteks satelliidiandmete kogumine ELi Copernicuse programmi raames. See on üpris uus suund. EEA teeb koostööd Copernicuse atmosfääriseire teenuse talitustega ning neid andmeid kasutab oma töös ka EEA õhukvaliteedi töörühm. Satelliidiandmete kombineerimisel modelleerimisega saame parema ülevaate saasteainete kontsentratsioonide ruumilisest jaotumisest. Selle asemel et toetuda vaid teatud mõõtmisjaamadest kindlate ajavahemike tagant kogutavatele andmetele, saame olukorrast palju laiema ülevaate. Siiski tuleb modelleerimisandmeid võrrelda kohapealsete andmetega ning siinkohal on Euroopa riikidest saadavad andmed asendamatud.

Esile kerkivad ka kodanikualgatusena väljatöötatud seirelahendused, millega mõõdetakse õhusaastet andurite abil. Tegu on uue teabeallikaga ning nende seadmete mõõtetäpsus vajab alles täiustamist. Need ei ole veel täiesti usaldusväärsed, kuid see on arenev tehnoloogia, mis aitab ühtlasi suurendada üldsuse teadlikkust ja kogukonna panust õhusaaste probleemide lahendamisel. Kunagi võib sellest tehnoloogiast saada hea täiendav teabeallikas.

Alberto González Ortiz

EEA uudiskirjas nr 04/2016 (detsember 2016) avaldatud intervjuu