järgmine
eelmine
punktid

Article

Elamine mitme kriisiga olukorras: tervise-, loodus-, kliima- ja majanduskriis või lihtsalt süsteemne kestlikkuse puudumine?

Muutke keelt
Article Avaldatud 2021-06-29 Viimati muudetud 2021-08-23
4 min read
Photo: © Nunzio Santisi, Picture2050/EEA
Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.

Tõelise ja püsiva kestlikkuse saavutamiseks on vaja lahendada ka sotsiaalse ebavõrdsuse probleem. See tõstatab valitsemise küsimuse: kuidas tagada kõigile juurdepääs ressurssidele ja puhtale keskkonnale?

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

Alates 1950. aastast on maailma rahvastik enam kui kolmekordistunud, ulatudes ligi 8 miljardini, ning majandustoodang on kasvanud 12 korda. Seda erakordselt suurt kasvu on soodustanud meie loodusressursside, näiteks mulla, vee, puidu ja muude materjalide, sealhulgas maavarade ja energiaressursside kasutamise tohutu suurenemine. Suur kasvukiirendus päästis miljonid inimesed vaesusest, kuid see on kahjustanud meie ökosüsteeme ja põhjustanud kliimamuutusi. Maailma maismaakeskkonnast on oluliselt muutunud 75% ja merekeskkonnast 40%. Fossiilkütuste jätkuv põletamine, maakasutuse muutumine ja metsade hävitamine vabastab atmosfääri kasvuhoonegaase, mis põhjustavad kliimamuutusi.

Tänapäeval ühendab üleilmastumine, eelkõige tänu suurenenud digitaliseerimisele, peaaegu kogu planeeti väljakujunenud kaubateede kaudu, tagades toorme, tooteosade või valmistoodete tarne ülemaailmse turu ülemaailmsetele tarbijatele. Prognoositakse, et 2060. aastaks kahekordistub materiaalsete ressursside nõudlus ning tarbime juba praegu rohkem, kui suudaksid tagada kolm planeeti Maa. Peale selle ei suuda me praegu ära hoida suurtes kogustes jäätmete sattumist keskkonda. Eeldatakse, et aastane jäätmeteke kasvab 2050. aastaks 70% võrra. CO2-neutraalsuse eesmärgid või IKT-seadmed võivad avaldada lisasurvet maavarade ja haruldaste muldmetallide juba niigi vähestele varudele.

COVID-19: kas lühipaus ülemaailmsetest turgudest?

COVID-19 ja liikumispiirangud on mõnevõrra mõjutanud tarbimis- ja tootmisharjumusi. Teatud sektoreid, näiteks turismi- ja reisisektorit, mõjutas kriis otseselt ning see kahjustas ka paljusid tarneahelaid. Hiina ja muude ekspordiriikide tootmisrajatiste sulgemine liikumispiirangu esimestel kuudel põhjustas teatud toodete tarneviivitusi, täpselt samuti nagu Suessi kanalis mitu päeva liiklust takistanud laevaõnnetus on tekitanud vajakuid ja viivitusi Euroopa turgudel. Peale ülemaailmsete tarneahelate katkestuste põhjustamise vähendas COVID-19 ka nõudlust.

Pandeemia paljastas, kui tihedalt ühendatud ja üksteisest sõltuvad on meie majandused ja ühiskonnad. Nii tervise- kui ka majanduskriis võib kergesti levida ning mõjutada kogu maailma, kui kohe selle alguses ei võeta koos koordineeritud ja otsustavaid meetmeid.

COVID on suurendanud ka isikukaitsevahendite (nt kaitsemaskide ja -kinnaste) ülemaailmset nõudlust ja loonud neile kasvava turu. Terviseprobleemid on arusaadavalt asendanud keskkonnaprobleemidega plastist ühekorratoodete kasutamise tõttu. Samas vähendas majanduskasvu aeglustumine ELis plastpakendite tootmist. Need muutused võivad mõjutada ELi edukust enne pandeemiat seatud eesmärkide saavutamisel. Sel kuul avaldatav EEA ülevaade uurib COVID-19 pandeemia mõju plastist ühekorratoodete kasutamisele Euroopa keskkonnas.

COVID-19 pandeemia teise aastaga kaasnevad kriisid olenevad riigist. Riikides, kus vaktsineeritus on suurem, alustatakse järk-järgult piirangute leevendamisega, liikudes lähemale tavapärasele elule. ELi liikmesriikides, kus on juba manustatud 70 doosi 100 inimese kohta, keskendutakse majanduskriisile ja taastekavadele. Majandustegevus ja tarbimine hakkavad taas kiiresti suurenema. Samal ajal jätkub tervisekriis endiselt vaktsiinidele väga piiratud juurdepääsuga riikides, rõhutades ebavõrdsust tihedalt ühendatud maailmas.

Pandeemia ajal tekkis seoses selle ebavõrdsusega ka teatud arutelu ja võeti meetmeid, kutsudes suurema sissetulekuga või pandeemiast vähem mõjutatud riike tungivalt üles aitama teisi riike meditsiinitarvete, hingamisseadmete ja nüüd ka vaktsiinidega. Eelmisel kuul lubasid ELi juhid annetada abivajavatele riikidele 100 miljonit koroonavaktsiini annust. Sellele järgnes G7 juhtide lubadus annetada 2021. aastal miljard annust väiksema sissetulekuga riikidele. Kahjuks on need arvud endiselt oluliselt väiksemad WHO andmetel vajatavast 10 miljardist annusest.

Ressursside, mõjude ja hüvede ebaühtlane jaotumine

Rahvusvaheliste ressursside töörühma esitatud 2019. aasta ülemaailmsete ressursside ülevaate aruanne kinnitab, et loodusvarade kasutamine ning sellega seotud hüved ja keskkonnamõjud jaotuvad riigiti ja piirkonniti ebaühtlaselt. Suure sissetulekuga riigid, sealhulgas ELi liikmesriigid, tarbivad jätkuvalt oluliselt rohkem materjale ja põhjustavad oluliselt suuremat keskkonnakahju kui väikese sissetulekuga riikide rühm.

Uus, 2020. aasta märtsist käivitatud ringmajanduse tegevuskava on Euroopa Liidu tegevuse alus ressursside kasutamisel. Tegevuskava sisaldab mitmesuguseid meetmeid, mis käsitlevad tootedisaini, ringmajanduse protsesse, kestlikumat tarbimist ja jäätmete tekke vältimist. Selles nõutakse ja kirjeldatakse meetmeid oluliste toodete, sealhulgas elektroonika- ja IKT-toodete, akude, pakendite, plasti, tekstiili, hoonete ja ehituse ning toidu, vee ja toitainete väärtusahelates. See on Euroopa rohelise kokkuleppe (Euroopa Liidu üldine vastus keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmajanduslikele probleemidele) üks peamisi komponente ning äärmiselt oluline, et suunata investeeringud COVID-19 kriisi järgseks taastumiseks ja meie majandusmudeli kestlikuks ümberkujundamiseks.

Parema taastumise keskmes on sotsiaalne mõõde ja valitsemise küsimus

EEA on tugevalt ühtlustanud tegevust, et jälgida keskkonda, edendada ringmajandust ning leida nende oluliste toodete väärtusahelate jaoks poliitika ja ringmajanduse ärimudelite variante. Jätkame Euroopa poliitikakujundajate toetamist seoses oluliste toodete väärtusahelatega ning osaleme rahvusvahelise ressursside töörühma kaudu ülemaailmsete ressursside hindamises. Kui majandus hakkab taastuma, kas meil õnnestub see paremini taas üles ehitada?

Ressursside kestliku kasutamise saavutamiseks Euroopas ja kogu maailmas on vaja olulisi muutusi meie tootmis- ja tarbimissüsteemides. Tegelik probleem ei ole kaugeltki tootmisprotsesside tõhustamine. Tõelise ja püsiva kestlikkuse saavutamiseks on vaja lahendada ka sotsiaalse ebavõrdsuse probleemid. See tõstatab valitsemise küsimuse: kuidas tagada kõigile juurdepääs ressurssidele ja puhtale keskkonnale? EEA jätkab sotsiaalse mõõtme ja valitsemise küsimuse käsitlemist asjakohastes hinnangutes ja poliitika aruteludes.

 Hans Bruyninckx

Hans Bruyninckx

EEA tegevdirektor

Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas, juuni 2021

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: social inequalities
Tegevused dokumentidega