Kliimamuutuste keerukuse mõistmine ning sellele reageerimine

Maa seiresüsteemid jälgivad süsinikdioksiidi kontsentratsioone ning pikaajalisi trende. Tulemused on selged: vaatamata hooajalistele variatsioonidele ületas süsinikdioksiidi osakeste arv miljoni kohta (ppm) atmosfääris 2016. aastal 400 ppm piiri ja see arv suureneb jätkuvalt. Teadlaste arvates tuleb kliimamuutuste leevendamiseks piirata oluliselt eralduvate kasvuhoonegaaside koguseid ning võimalusel suurendada seotavate kasvuhoonegaaside hulka.

Kui uurida majandustegevusi, millest kasvuhoonegaase eraldub, on pilt üpris keeruline. Tegelikult on võimalik välja selgitada suurima heitmega peamised tegevused. Seoses fossiilkütuste põletamise ja maa kasutusotstarbe muutumisega (nt loomakasvatusest tingitud metsaraie) vabaneb süsinikdioksiidi, mida varem seoti ning mis jäi sadadeks kuni miljoniteks aastateks süsinikuringest välja. Viimase kahe sajandi jooksul on fossiilkütused, nt kivisüsi, nafta ja maagaas, andnud meile energia, mida kasutame kodumajapidamistes ja majandustegevuses – tööstuses, põllumajanduses, transpordis ja mujal. Ühiskonnal on energiat vaja, kuid kas energiavajadust on võimalik rahuldada, kasutades fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid?

Teine kliimamuutuste keerukuse tasand on nende globaalsus. Juba eraldunud süsinikdioksiid muutub globaalseks probleemiks, mis ei sõltu enam seda eraldavast riigist ega sektorist. Samas toetume heitmete vähendamisel peaaegu täielikult poliitilistele juhtstruktuuridele. Riiklik panus heitmete piiramisse ja vähendamisse on ülemaailmse tegevuse alus. Selleks on riigil vaja teada oma heitmete allikaid.

Euroopas jälgitakse hoolikalt igal aastal eralduvate kasvuhoonegaaside kogust kõigis peamistes majandussektorites ja nende alltegevustes. Tuginedes Euroopa Liidu liikmesriikide esitatud andmetele analüüsib Euroopa Keskkonnaamet trende ja prognoose, et hinnata arengut eesmärkide saavutamisel ELi tasandil tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi. Meie kliimamõjude ja haavatavuse hindamistest nähtub ka, kuidas Euroopa eri regioonid on juba mõjutatud kliimamuutustest ning mida võib seal oodata tulevikus heitmete eri stsenaariumide korral.

Et leevendada kliimamuutusi, on ELi liikmesriigid kokku leppinud mitu kliimat ja energiat käsitlevat poliitikameedet ning seadnud selged eesmärgid aastateks 2020 ja 2030. Meie hinnangute kohaselt täidab Euroopa Liit oma 2020. aasta eesmärgid, kuid rohkem tuleb teha, et saavutada ambitsioonikamad 2030. aasta eesmärgid. Samuti jagavad riigid, piirkonnad ja linnad ning muud osalejad omavahel teavet, kuidas kohaneda muutuva kliimaga.

Need teadmised on üliolulised. Tõhusate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajame süsteemsemat arusaama. Näiteks, kas transpordisektor, kust pärines enam kui 20% kasvuhoonegaaside heitmetest ELis 2016. aastal, saab vähendada sõltuvust bensiinist ja diislikütusest ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikuma elektri? Kas Euroopas saab toota seda lisaenergiat ilma, et see avaldaks negatiivset mõju keskkonnale? Kuidas saab linnaplaneerimisel arvestada energia- ja liikuvusvajadusega ning vähendada kahju, mis tuleneb kliimast tingitud suurõnnetustest, parandades samal ajal õhukvaliteeti linnas?

Nendele küsimustele vastamiseks on vaja süsteemseid teadmisi, mis seostaksid omavahel ühiskonna-, keskkonna- ja majandustrendid. Samuti peab tulevikupoliitikas arvestama teatud piirkonna või linna erivajadustega. Kuidas saab näiteks linnades suurendada olemasolevate hoonete energiatõhusust, kui mõned hooned võivad olla ehitatud ka 19. sajandi lõpus?

Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on jagada asjakohast ja arusaadavat teavet, mis aitaks poliitikakujundajatel ja avalikkusel toimida, tuginedes õigeaegsetele, asjakohastele ja usaldusväärsetele andmetele. See tähendab, et peame oma teadmisi laiendama ja süvendama ning neid pidevalt arendama, et olla suutelised arvestama eesseisvate probleemide süsteemsuse ja keerukusega. Töötame kliimamuutuste valdkonnas, et luua teadmiste platvorm, mis toetaks ELi 2030. aasta energia ja kliima valdkonna eesmärke ning kus oleksid paremini ühendatud olemasolevad teadmised mitte üksnes kliima ja energia valdkonnast, vaid ka muudest asjakohastest valdkondadest, nt põllumajandus, transport ja õhukvaliteet.

Lõppkokkuvõttes sõltub edu nii teadlikest poliitilistest otsustest kui ka ülemaailmsest soovist lõpetada sõltuvus fossiilkütustest. Pariisi kokkulepe oli oluline etapp kliimamuutuste tõkestamise globaalse panuse suurendamisel ning tõi kokku valitsused, ettevõtjad ja kodanikuühiskonna. Nüüd tuleb kõigil kokkuleppele allakirjutanud riikidel seda rakendada. Seega peaks Poolas Katowices toimuv kliimakonverents (COP24) ühtsete eeskirjade vastuvõtmise kaudu edendama kokkuleppe rakendamist.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldati EEA uudiskirja 03/2018 2018. aasta septembri väljaandes.