Muutustest saab üleminek

Meie ühiskonnale avaldub suur keskkonnarisk, sealhulgas kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja loodusvarade ammendumine. Me näeme ka, et paljud keskkonnaga seotud probleemid on omavahel ühendatud ja saavad alguse meie ühiskondlikest ja majanduslikest süsteemidest. Näiteks õhusaaste ei kahjusta mitte ainult inimeste tervist, vaid mõjutab negatiivselt ka kliimamuutust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet. Sellega toimetulekuks peame üle vaatama oma toidu-, transpordi- ja energiasüsteemid, samuti õhusaaste üleilmse mõõtme.

On selge, et sellised süsteemsed probleemid nõuavad kõikehõlmavaid lahendusi ja pikaajaliste kohustuste võtmist. Mõned kavad Euroopa liikumiseks vähese süsinikuheitega ühiskonna poole on juba väljatöötamisel. Euroopa Liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi projektis esitatud pikaajaline nägemus 2050. aastaks keskendub vähese süsinikuheitega ühiskonnale. Teistes algatustes, nagu Euroopa 2020 ning kliima- ja energiapakett, sätestatakse mitmesuguseid eesmärke 2020. aastaks, sealhulgas jätkusuutlik majanduskasv, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, energiatõhususe ja taastuvenergia hoogne edendamine.

Meie töö ühtlustamine

Euroopa Keskkonnaameti töötajatena toetame täielikult ELi pikaajalisi eesmärke ja võtame oma järgmises mitmeaastases programmis (2014–2018) kohustuse osutada nende saavutamiseks võimalikult tugevat toetust.

Meie keskkonnavaatlusvõrk annab meile ainulaadse positsiooni kõnealuste ühiskondlike ja majanduslike üleminekute keskkonnamõjude analüüsimiseks. Meie töö põhineb agentuuri liikmesriikide ja võrgustike esitatud andmete kogumisel ja hindamisel. Pöörame tähelepanu ka laiematele süsteemsetele probleemidele, samuti Euroopa ja üleilmsetele suundumustele.

Me jätkame kogu uue kavandamisperioodi vältel sellise põhitegevuse tugevdamist, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetteadmisi meie sidusrühmadele. Me tõstame ka edaspidi oma suutlikkust, mis aitab tuvastada esile kerkivaid uusi probleeme ja siduda neid olemasolevate poliitikasuundadega.

On selge, et need eesmärgid saavutatakse üksnes läbi koostöö, dialoogi ja teadmiste ühise loomise suutlikkuse tugevdamise meie liikmesriikide, sidusrühmade ja institutsioonidest partneritega, kes panustavad andmete kogumisse.

Kõnealuste teadmiste edastamisega poliitikakujundajatele ja põhilistele sidusrühmadele loodame kaasa aidata käimasolevate muutuste suunamisele ja nende kujundamisele üleminekuks vähese süsinikuheitega, ressursitõhusale ja vastupanuvõimelisele ühiskonnale.

Eesseisvad rasked ülesanded

Euroopa tasandil on üks lahendamist vajav ülesanne meie poliitika üha tõhusamaks muutmine ja tulemuslikum rakendamine. Veel üks proovikivi on hoiduda enda soovimatust pikaajalisest sidumisest mittesäästlike transpordi-, energia-, eluaseme- ja toidusüsteemidega. Erinevate üleminekuvõimaluste võimalike mõjude hindamine võimaldab meil oma toimimisviise vajaduse korral tegevuse käigus ümber korraldada. Mõlema ülesande lahendamiseks on vaja põhjalikke alusteadmisi.

See kõik kehtib ka institutsioonilisel tasandil. Tuginedes kahe aastakümne kogemustele, peame jätkama sisemiste struktuuride ülesehitamist ja vajaduse korral kohandamist, et need sobiksid ja vastaksid meie sidusrühmade vajadustele. Vahendid, mida kasutame keskkonnaalaste teadmiste loomiseks ja edastamiseks, peavad olema üha usaldusväärsemad, paindlikumad ja innovaatilisemad, et oleksime vajaduse korral alati valmis pakkuma vajalikke teadmisi.

Hans BRUYNINCKX
tegevdirektor

Juhtkiri avaldati EEA oktoobri 2013 teabelehe väljaandes nr 2013/1