Euroopa keskkond: andmete ja teadmiste jõud

Alates sellest, kui Euroopas võeti 1970. aastatel vastu esimesed keskkonnaõigusaktid, on avaliku sektori asutused jälginud ja registreerinud mitmesuguseid näitajaid, et mõista keskkonnaprobleeme ja -suundumusi. Mõnel juhul on looduskaitse toetamiseks andmeid kogunud ka kodanikurühmad, näiteks linnuvaatlejad. Sageli sätestatakse Euroopa Liidu õigusaktides parameetrid, millega mõõta, kuidas keskkonna olukord läheneb õigusaktides seatud eesmärkidele. Praegu jälgivad ja edastavad Euroopa riigid suures koguses võrreldavaid andmeid, alates kasvuhoonegaaside heitest kuni ringlussevõtu protsendini kohalikes omavalitsustes.

Keskkonnateadmised ja keskkonnaprobleemide mõistmine on järk-järgult paranenud ning teatud probleeme jälgitakse üha enamate näitajate abil. Teadmiste paranedes on suurenenud ka teadlikkus ja arusaamine temaatiliste ja valdkondlike vaatluste vahelistest tugevatest seostest. Selle tulemusel on Euroopa poliitika liikunud üksikprobleemide õigusaktidelt laiemate, süsteemsete poliitikapakettide poole.

Euroopa Keskkonnaamet töötab – peamiselt oma Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kaudu – praegu enam kui 100 eri andmevooga, mis hõlmavad kuni mitutsada institutsioonilist partnerit 39 riigis. Need hästi võrreldavad ja sidusad andmekogumid on aidanud meil mõista mitut Euroopa keskkonnaseisundi põhiprobleemi.  

Teadaoleva ja teadaolematu mõistmine

Kuigi teadmised on praegu oluliselt paremad kui varem, on vaatlused ja andmevood teemade, aja ja piirkondade lõikes endiselt mõnevõrra killustatud. Peaaegu kõigis hinnangutes, mille oleme viimastel aastatel avaldanud, sealhulgas meie uusimas keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2015), rõhutatakse peamiste keskkonnaprobleemide keerulisust ja ülemaailmsust ning probleemide seoseid. Õhusaastet ei ole võimalik mõista, arvestamata seda, mis toimub maapinnal ja maailmameres. Ka piirkondade hinnangud on samamoodi piiratud.

Tuhandetes seirejaamades üle kogu Euroopa kogutakse kindla sagedusega õhuproove ning analüüsitakse ja teatatakse peamiste õhusaasteainete kontsentratsiooni. See andmevoog aitab meil palju paremini mõista õhukvaliteeti. Paraku piirdub see teave ajapõhiste näitudega, mis on täiesti asjakohased üksnes mõne meetri kaugusel seirejaamast.

Seirejaamade vahelise ala õhukvaliteedist on kuni viimase ajani teatud vähe. Satelliidivaatlused ja üha täpsem suurandmete arvutimodelleerimine muudavad olukorda, ka mujal kui õhukvaliteedi seires.

Satelliidiandmed koos kohapealsete (in-situ) andmetega: Copernicus

Euroopa Liit on investeerinud Maa seiresse oma programmi Copernicus kaudu, mis annab peale suure teravusega satelliitkujutiste ka kohapealseid seireandmeid, mis kogutakse näiteks maapinna- ja mullaandurite, meteoroloogiliste õhupallide, poide ja süvamereanduritega. Copernicuse satelliidid jälgivad ja edastavad mitmesuguseid Maa seire andmeid, alates atmosfääri keemilisest koostisest kuni taimestiku muutumiseni kasvuperioodil. Kõik Copernicuse andmed ja teabetooted on veebis tasuta kättesaadavad.

Copernicuse programm keskendub kuuele teenusele: atmosfäär, merekeskkond, maaseire, kliimamuutus, erakorralised olukorrad ja julgeolek. Üldise koordineerimise eest vastutab Euroopa Komisjon ja iga põhiteenuse osutamisel osalevad kõik Euroopa peamised maaseires tegutsejad. Alates 2012. aastast on Euroopa Keskkonnaamet koordineerinud maaseire teenuse üleeuroopalisi ja kohalikke komponente, toetades rakendusi paljudes valdkondades, näiteks ruumiline planeerimine, metsamajandus, veemajandus, looduskaitse ja põllumajandus. Samuti koordineerib EEA kõigi põhiteenuste korral Copernicuse kohapealset ehk in-situ komponenti.

Need andmed pakuvad tohutult võimalusi. Üha rohkem andmekogumeid ühendades mõistame paremini, mis toimub, kus ja miks ning keda see mõjutab ja kuidas. Kujutage ette, et veekoguse muutumist jälgitakse kogu Euroopas nii üksikasjalikult kui 10 × 10 m ruutude kaupa, samuti seda, kuidas see mõjutab põldude saagikust lühikeses plaanis ja kuidas koos kliimamuutuste pikaajalise mõjuga. Meie õhukvaliteedi indeksit, mis kajastab andmeid reaalajas, saab arendada edasi, et kaasata täpsed õhukvaliteedi prognoosid, mis arvestavad tuule- või muude ilmastikumudelite muudatustega.

Suurandmed: probleemid ja võimalused

Suurandmed ehk üksikasjalike, ruumiliste ja ajapõhiste mõõtmistulemuste suured andmevood ning avalikkuselt pärit andmed võivad kahtlemata tekitada andmekäitlejatele uusi probleeme seoses IT-taristu ja töötlemisvõimsusega. Lisaks ei kaasne suurema andmekogusega tingimata keskkonna või keskkonnaprobleemide seoste paremat mõistmist. Suurandmete käitlemine nõuab investeerimist analüüsisuutlikkusse ja IT-taristusse.

Euroopa Keskkonnaamet on ühekorraga Copernicuse teenustesse panustaja ja üks nende teenuste peamisi kasutajaid, lõimides programmi väljundeid oma hinnangutesse ja teadmusbaasi. Oleme juba hakanud arendama oma hindamissuutlikkust, muu hulgas investeerides pilvepõhistesse IT-teenustesse ja partnerlustesse, et tulla toime suurandmete käitlemisega. Meie eesmärk on jagada neid üksikasjalikumaid, täpseid ja ajakohaseid teadmisi ametiasutuste ja kodanikega üle kogu Euroopa ning aidata parandada eurooplaste tervist ja Euroopa keskkonda.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

EEA uudiskirjas 2018/1 (15. märts 2018) avaldatud juhtkiri

Amsterdami satelliidikujutise lisateave on Euroopa Kosmoseagentuuri veebilehel.