Euroopa Keskkonnaameti aruandel „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ on oluline roll Euroopa uuenenud püüdluses kestlikkuse suunas

Mis on aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ põhisõnumid? Kuidas te nendele järeldustele jõudsite?

Aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ kutsutakse Euroopa riike, juhte ja poliitikakujundajaid üles tegutsema kohe, radikaalselt laiendades ja kiirendades algaval aastakümnel meetmeid, millega jõuaks Euroopa tagasi oma keskpika ja pikaajalise keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamise teele, vältimaks pöördumatuid muutusi ja kahju. Aruandes kirjeldatav seisund on tegutsemist vajav ja mõneti negatiivne, kuid on oluline märkida, et aruanne käsitleb probleeme lahenduste kaudu ja me saame tulevikku siiski muuta. Aruandes on terve osa – kolm peatükki – süsteemide (näiteks energia, liikuvuse ja toidu) mõistmise kohta, milles põhjendatakse, miks on süsteemipõhine käsitlus vajalik ja kasulik süsteemide mõistmiseks ning kuidas see aitab saada lahendustele orienteeritud teadmisi. Aruandes osutame üsna konkreetsetele mõjupunktidele, näiteks seoses valitsuste ja üldise valitsemise, linnade ning rahandus- ja maksusüsteemidega.

Miks on see aruanne nii oluline?

See on Euroopa Keskkonnaameti peamine aruanne ja selles on Euroopa keskkonna ja kliima olukorra kõige põhjalikum ülevaade. Asutamismääruse kohaselt oleme kohustatud selle koostama iga viie aasta tagant. Veelgi tähtsam on, et paljud inimesed pööravad aruandele tähelepanu, eriti Euroopa Liidu institutsioonides, sest see ühendab meie üksikasjaliku keskkonna- ja kliimahinnangu paljude Euroopa poliitikaeesmärkidega. Nii pööravad otsustajad sellele rohkem tähelepanu kui ühelegi teisele Euroopa Keskkonnaameti aruandele ja seda kasutatakse sageli teatmematerjalina.

Meie aruannet on juba kasutatud Euroopa rohelise kokkuleppe toetamiseks, mida tutvustati vahetult pärast aruande avaldamist. Euroopa Komisjon on tunnustanud meie aruannet ka olulise dokumendina, mis toetab Euroopa rohelise kokkuleppe edasist arendamist ja rakendamist. See ei tähenda, et Euroopa Liidu poliitikakujundajad aruande ainult läbi vaataksid, vaid et nad süvenevad sõltuvalt oma valdkonnast eri teemadesse ja lisavad täiendavalt põhjalikumat teavet.

Riigid kasutavad meie aruannet ka võrdlusvahendina, eriti seoses kogu Euroopas toimuvaga. On siiski selge, et paljud lahendused on piiriülesed ja paljud aruandes käsitletavad probleemid on ülemaailmsed ega piirdu ainult teatud riikidega, näiteks see, mis roll on eri rahastamisasutustel kestlikkusele ülemineku eri aspektide jaoks. Kui vaadata looduskapitali, tuleb suurendada peamiselt riiklikke investeeringuid, kuid energeetikas ja transpordis on tavalisem era- ja avaliku sektori rahastus. See kehtib peaaegu kõigi riikide kohta.

Kuidas aruanne koostati? Selgitage palun kogu protsessi.

Euroopa keskkonnaseisundi 2020. aasta aruanne on väga mahukas. Koostamisel osales ligikaudu 20 juhtivat ja 40 täiendavat autorit. Aruandes on ligikaudu 500 lehekülge ning selle kavandamine ja koostamine kestis kolm ja pool aastat. See maht on siiski ainult jäämäe tipp – Euroopa Keskkonnaamet koostab aastas ligikaudu 50 aruannet ja lühemat dokumenti. Euroopa keskkonnaseisundi 2020. aasta aruandes on ülevaade kõigest sellest, mida oleme teinud viimase viie aasta jooksul alates 2015. aasta aruande avaldamisest. Kokku põhineb 2020. aasta aruanne 300 muul aruandel ja dokumendil, mis omakorda põhinevad näitajatel ja muudel (veebipõhistel) toodetel.

2020. aasta aruandes kasutatakse väga iteratiivset ja terviklikku lähenemisviisi, et tugevdada teemade seoste analüüsi. Aruandes on ligikaudu 100 lehekülge viiteid, mis rõhutab, et aruanne tugineb teaduslikele tõenditele.

Viitamine on olnud väga oluline igas Euroopa keskkonnaseisundi aruandes, samuti sõnastuse ja läbivaatamisprotsessi teaduslik täpsus. 2020. aasta aruandes tegime teadliku otsuse investeerida paremasse lähenemisviisi seoses kvaliteedi ja määramatuse aspektide hindamise ja vahendamisega. See kajastub kogu aruandes, sealhulgas kokkuvõtlikes lühitabelites, kus on varasemate suundumuste ja väljavaadete, tõendite usaldusväärsuse, eksperdiarvamuse ulatuse ning põhiandmete ja teabe lünkade teave.

Mis saab edasi?

Me juba näeme järgmisi samme, kui Euroopa keskkonnaseisundi 2020. aasta aruanne on toetamas Euroopa rohelise kokkuleppe protsessi. Lisaks koostame järgmisel aastal järelaruande, mis ajakohastab 2020. aasta aruande mõnda osa. Selles on näiteks uus bioloogilise mitmekesisuse ja looduse hinnang, mis põhineb uusimatel, aastatel 2013–2018 linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi alusel esitatud aruannetel. Järelaruande eesmärk on muu hulgas näidata, kuidas teadmised saavad toetada meetmeid Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate prioriteetide saavutamiseks.

Sama lähenemisviis aitab ka valmistuda 2025. aasta aruande koostamiseks. Kavatseme selles säilitada 2020. aasta aruande põhiliigenduse, kus teema- ja valdkonnahinnanguid täiendab süsteemi- ja lahenduspõhine perspektiiv, sest see muutub üha olulisemaks.