Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.
Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.
Seoses transporti ja keskkonda käsitleva 2015. aasta aruandega (TERM), mille Euroopa Keskkonnaamet hiljuti avaldas, ning rahvusvahelise tähelepanuga praegusele sõidukite heiteskandaalile küsitlesime Euroopa Keskkonnaameti TERMi koordinaatorit Alfredo Sánchez Vicentet.
Maa ja muld on loodussüsteemide ja inimühiskonna jaoks väga olulised, kuid inimtegevus ohustab üldise maaressursi, sealhulgas mulla toimimist. Miks see nii on? Mida teeb Euroopa selle vältimiseks? 2015. aasta on rahvusvaheline mulla-aasta ja seetõttu esitame need küsimused Geertrui Louwagiele, Euroopa Keskkonnaameti mullahindamise ja -aruandluse projektijuhile.
Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.
Roheline taristu pakub häid lahendusi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidele ning tuleb seega täielikult integreerida eri poliitikavaldkondadega. Kuna EEA valmistub avaldama aruannet rohelise taristu rolli kohta ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude leevendamisel, vestlesime aruande põhiautori Gorm Digega, kes on territoriaalse keskkonna-, poliitika- ja majandusanalüüsi projektijuht.
Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.
Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.
„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.
Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.
Rahvastiku kasvu, linnastumise ja majandusarengu taustal kasvab kogu Euroopas linnapiirkondades nõudlus magevee järele. Samal ajal mõjutavad ka kliimamuutused ja reostus linnavee kättesaadavust. Kuidas saavad Euroopa linnad jätkata oma elanike varustamist puhta mageveega?
Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.
Põllumajandus avaldab Euroopa veevarudele suurt ja järjest kasvavat survet, ähvardades veepuuduse ja ökosüsteemide kahjustamisega. Vee säästva kasutamise saavutamiseks tuleb põllumajandustootjatele pakkuda õigeid hinnastiimuleid, nõuandeid ja abimeetmeid.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/articles/all-articles or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-23 00:19
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14