Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Euroopa on seadnud kaugelevaatavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid alates CO2-neutraalsusest ja ringmajandusest kuni puhtama õhu ja transpordini. Linnad, kus enamik eurooplasi elab, peavad mängima otsustavat rolli Euroopa kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Küsimus on selles, kuidas muuta linnad kestlikeks?
Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.
Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.
Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Mis ajendab linnu võtma kaalukaid meetmeid selle mõju leevendamiseks ning muutma linnakeskused säilenõtkemaks ja kestlikumaks? Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kestliku linnaarengu eksperdilt Ivone Pereira Martinsilt, kuidas amet sellele tähtsale tööle kaasa aitab.
Aasta pärast COVID-19 pandeemia algust, võideldes ikka veel selle tagajärgedega, jätkab Euroopa poliitikapakettide väljatöötamist, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid. On väga oluline, et Euroopa jätkaks nende eesmärkide poole liikumist ning meil oleks 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineks solidaarsusel ja tagaks kõigile tervisliku elukeskkonna.
Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud on peamised riskid, mis ohustavad iga päev eurooplaste tervist ja heaolu. Rääkisime õhusaaste, keskkonna ja tervise töörühma juhi Catherine Ganzlebeni, Euroopa Keskkonnaameti õhukvaliteedi ekspert Alberto Gonzáleze ja Euroopa Keskkonnaameti mürasaaste ekspert Eulalia Perisega, et saada lisateavet, kuidas amet suurendab teadmisi selles olulises töövaldkonnas.
Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.
Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.
COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui kaitsetud on meie ühiskond ja majandus suurte šokkide ees. Võib eeldada, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjel muutuvad sellised šokid järjest sagedamaks ja tõsisemaks. Ebakindlas ja probleemiderohkes olukorras on meie ainus toimiv valik tagada, et kõik otsused, mida sel kriitilisel perioodil teeme, viiksid meid lähemale meie ühiskondlikele ja kestlikkuse eesmärkidele.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti aruande muutuste tõukejõudude kohta, mis mõjutavad Euroopa keskkonna ja kestlikkuse väljavaateid. Vestlesime aruande projektijuhi Lorenzo Beniniga, kes töötab EEAs süsteemide hindamise ja kestlikkuse eksperdina.
Kuidas saame pärast koroonaviiruse kriisi ehitada kestlikuma ja vastupidavama maailma? Praegusel kriitilisel ajal, kui tehakse meie tulevikku kujundavaid äärmiselt tähtsaid otsuseid normaalse olukorra taastamiseks, koondab Euroopa Keskkonnaamet koroona- ja keskkonnateadmisi ning toetab teadlikku arutelu.
Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.
Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.
2019. aasta jääb ajalukku Euroopa kliima- ja keskkonnategevuse pöördepunktina. Miljonid inimesed Euroopas ja kogu maailmas on osalenud meeleavaldustel ja nõudnud poliitikakujundajailt tegutsemist. Tõenduspõhistes teaduslikes hinnangutes, näiteks Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2020), rõhutatakse tulevikuprobleemide raskust ja kohese tegutsemise vajadust. Need üleskutsed on nüüd muutumas poliitikateks. Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe on paljutõotav algus algavale kriitilise tähtsusega aastakümnele.
Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.
Eelmise suve kuumalained ja äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid Euroopas uusi kliimarekordeid, rõhutades taas kliimamuutustega kohanemise tähtsust. Kohtusime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise eksperdi Blaz Kurnikiga, et arutada kuu alguses avaldatud EEA uut aruannet kliimamuutuste mõju kohta Euroopa põllumajandusele.
Milline on Euroopa keskkond 25 aasta pärast? Kas meil õnnestub saavutada ühine nägemus „hea elu maakera võimaluste piires“? Kas suudame piirata globaalset soojenemist ja ehitada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi linnu, mida ümbritseb tervistav loodus? Nagu näitasid hiljutised Euroopa Parlamendi valimised, on eurooplased üha enam mures. Ka Euroopa järgmine põlvkond kutsub üles viivitamata tegutsema, ent kuidas mõjutab nende kestliku tuleviku nõue Euroopa keskkonna- ja sotsiaal-majanduspoliitikat? Oma 25. aastapäeval arutame, kuidas on Euroopa keskkonnateadmised ja poliitika viimase 25 aasta jooksul arenenud ja kuidas saab EEA koos oma võrgustikega toetada kestlikkuse saavutamist järgmise 25 aasta jooksul.
Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.
On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/articles/all-articles or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-23 00:19
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14