Õhusaastest tingitud enneaegsed surmajuhtumid vähenevad ELis jätkuvalt, kuid on vaja tõhustada tegevust mürgivaba keskkonna saavutamiseks

EEA on avaldanud oma täieliku hinnangu ‘Õhukvaliteet Euroopas 2022. aastal’, milles kirjeldatakse Euroopa õhukvaliteedi seisundit, hinnatakse õhusaaste mõju tervisele ja ökosüsteemidele ning tuvastatakse õhku eralduva heite allikad.

EEA analüüsi kohaselt põhjustab õhusaaste Euroopas jätkuvalt olulisi terviseriske, sealhulgas kroonilisi haigusi ja enneaegset surma. 2020. aastal puutus 96% ELi linnaelanikkonnast kokku tahkete peenosakestega (PM_2,5) suuremas kontsentratsioonis kui WHO suunistase 5 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta (µg/m³). Õhusaaste vähendab ka elurikkust ning kahjustab põllumajanduskultuure ja metsi, põhjustades suurt majanduslikku kahju.

Tahkete peenosakeste saaste on põhjustanud vähemalt 238 000 enneaegset surmajuhtumit ELis

Halb õhukvaliteet, eriti linnapiirkondades, kahjustab jätkuvalt Euroopa kodanike tervist. EEA viimaste hinnangute kohaselt suri 2020. aastal ELis enneaegselt vähemalt 238 000 inimest WHO suunistaset 5 µg/m³ ületava PM_2,5-osakeste saastega kokkupuute tõttu.  Lämmastikdioksiidisaaste põhjustas ELis 49 000 ja osooniga kokkupuude 24 000 enneaegset surmajuhtumit.

Lisaks enneaegsele surmale põhjustab õhusaaste tervisehäireid ja tekitab tervishoiusektorile olulist lisakulu. Näiteks põhjustas kokkupuude PM_2,5-osakestega 2019. aastal 30 Euroopa riigis 175 702 puudega elatud aastat kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tõttu.

Märkus: nagu eelnevatel aastatel, ei saa eri õhusaasteainete tervisemõju liita andmete osalise kattuvuse tõttu, sest tekiks topeltarvestus. See kehtib nii suremuse kui ka haiguste kohta.

Aastatel 2005–2020 vähenes PM_2,5-osakestega kokkupuutest tingitud enneaegsete surmajuhtumite arv ELis 45% võrra. Kui see suundumus jätkub, peaks EL saavutama nullsaaste tegevuskava eesmärgi vähendada 2030. aastaks enneaegseid surmajuhtumeid 55% võrra.

Sellest hoolimata on vaja tegevust tõhustada, et saavutada nullsaaste 2050. aasta eesmärk vähendada õhusaastet tasemeni, mida ei peeta enam tervisele kahjulikuks.

Elurikkuse vähenemine, kahju metsadele ja põllumajanduskultuuridele

Õhusaaste kahjustab ka maismaa- ja veeökosüsteeme. 2020. aastal täheldati kahjulikke lämmastiksaaste tasemeid 75%-l ELi ökosüsteemi kogupindalast. See tähendab 12% vähenemist võrreldes 2005. aastaga, samas on ELi nullsaaste tegevuskava eesmärk saavutada 2030. aastaks vähenemine 25% ulatuses.

EEA analüüsi kohaselt esinesid 2020. aastal troposfääriosooni kahjulikud tasemed 59%-l metsaaladest ja 6%-l põllumajandusmaast Euroopas. Nisu saagikuse vähenemine troposfääriosooni mõjul tõi 2019. aastal 35 Euroopa riigis kaasa majandusliku kahju, mis oli kokku ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Kahju oli suurim Poolas, Prantsusmaal, Saksamaal ja Türgis.

Üle poole peenosakeste heitest on seotud hoonete energiatarbimisega

EEA analüüsist nähtub, et Euroopas on tahkete osakeste saaste peamine allikas kütuste põletamine elamu-, äri- ja institutsionaalses sektoris. Need heitkogused on peamiselt seotud tahkekütuste põletamisega hoonete kütmiseks. 2020. aastal tekitas sektor 44% PM₁₀-osakeste ja 58% PM_2,5-osakeste heitest. Muud nende saasteainete olulised allikad on tööstus, maanteetransport ja põllumajandus.

Põllumajanduses tekkis ka valdav osa (94%) ammoniaagiheitest ja üle poole (56%) metaaniheitest. Lämmastikoksiidide peamised allikad olid maanteetransport (37%), põllumajandus (19%) ja tööstus (15%).

Üldiselt jätkus 2020. aastal ELis kõigi peamiste õhusaasteainete heite vähenemine. EEA analüüsis märgitakse, et see suundumus on jätkunud alates 2005. aastast, vaatamata ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) olulisele kasvule sellel ajavahemikul.

Poliitikataust

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja viia ELi õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla WHO ajakohastatud õhukvaliteedi suunistega. ELi nullsaaste tegevuskavas on seatud eesmärk vähendada 2050. aastaks õhu-, vee- ja pinnasereostust tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks.

2022. aasta oktoobris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku välisõhu kvaliteedi direktiivi läbivaatamiseks. See hõlmab rangemaid saaste piirnorme, suuremat õigust puhtale õhule (sh võimalikke sätteid, mille kohaselt saavad kodanikud nõuda õhusaastest tingitud tervisekahjustuste hüvitamist), rangemaid õhukvaliteedi seire eeskirju ja üldsuse paremat teavitamist.

Märkus toimetajatele

EEA on hinnanud õhusaastega kokkupuutest tingitud suremust alates 2014. aastast. Kuni 2021. aastani kasutas EEA õhusaaste terviseriskide tõendamiseks WHO 2013. aasta aruandes esitatud soovitusi. Selle aasta hinnangus lähtub EEA esimest korda WHO 2021. aasta õhukvaliteedi suunistes esitatud uutest soovitustest tervisemõju kohta.

Metoodika muutumise tõttu on surmade hinnanguline arv väiksem kui varem ning EEA on ajakohastanud oma varasemaid hinnanguid, et järjepidevalt jälgida edusamme ja suhtelist muutust nullsaaste tegevuskava eesmärkide poole liikumisel.

Mõnest uuringust nähtub, et tervisemõju, sealhulgas enneaegne surm, võib esineda juba vähese õhusaaste korral. EEA on seda oluliselt suuremat tervisemõju hinnanud spetsiaalses tundlikkusanalüüsis, mille kokkuvõte on esitatud tervisemõju ülevaates.