Juhtkiri – poliitikaambitsioonist keskkonna- ja kliimameetmeteni Euroopas

Paljud uuringud, sealhulgas meie viis aastaaruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated“ (SOER), osutavad meie ees seisvate probleemide raskusele ja ulatusele. Meie hiljuti avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangus järeldatakse, et paljud kliimariskid on juba saavutanud kriitilise taseme ja võivad muutuda katastroofiliseks, kui ei võeta kiireloomulisi ja otsustavaid meetmeid, ning Euroopa ei ole nende kasvavate riskide jaoks valmis.

Keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste käsitlemiseks on eurooplased viimase nelja aastakümne jooksul seadnud ambitsioonikaid poliitikaeesmärke, võtnud vastu õigusakte ja käivitanud arvukaid algatusi. Keskkonnaalased tegevusprogrammid on olnud nende jõupingutuste üks aluseid.

ELi praegune 8. keskkonnaalane tegevusprogramm (EAP) jõustus mais 2022. See suunab keskkonnapoliitikaid kuni aastani 2030 ja aitab saavutada Euroopa pikaajalist visiooni – hea elu planeedil aastaks 2050. EEA-le anti ülesanne hinnata igal aastal 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetsete eesmärkide saavutamisel tehtut. 

Esimene seirearuanne avaldati detsembris 2023. Aruandes tehakse kokkuvõte liikumisest Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas 28 näitaja ja seire-eesmärgi järgi, mida kirjeldatakse 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi seireraamistiku teatises.

Järeldame hinnangust, et on risk, et EL ei saavuta enamikku eesmärke 2030. aastaks. Tootmise ja tarbimisega seotud keskkonna- ja kliimakoormuse vähendamine on hinnanguliselt eriti keerukas. See prioriteetne eesmärk hõlmab eesmärke energiatarbimise vähendamiseks ja ringlusmaterjalide kasutamise ning mahepõllumajandusalade osakaalu suurendamiseks. Kõigi nende eesmärkide saavutamine 2030. aastaks näib olevat väga ebatõenäoline.

Teisalt on väga tõenäoline, et EL saavutab mitu muud eesmärki. Näiteks suureneb jätkuvalt keskkonnahoidliku majanduse osakaal. Samamoodi väheneb tahkete peenosakestega kokkupuutest tingitud enneaegsete surmade arv kooskõlas nullsaaste tegevuskava eesmärgiga.

Kokkuvõttes rõhutatakse aruandes, et 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi mitme seire-eesmärgi saavutamine nõuab mitu korda kiiremat arengut, kui oleme teinud viimase aastakümne jooksul.

Tegevus, hilinenud tegevus või tegevusetus

Iga päev jõuavad uudistesse kliimamuutuste või keskkonnareostuse mõjud: lumeta suusarajad, vee- ja õhusaaste, põuad, üleujutused jne Inimeste tervis ja elatusvahendid on ohus. Teame, et peame tegutsema. Teame ka, mida kauem ootame või mida aeglasemalt tegutseme, seda suuremaks muutuvad probleemid. Ning meie ühiskonna, majanduse ja keskkonna taluvus ja suutlikkus probleemidega toime tulla nõrgeneb.

Samal ajal näeme, et muutus ei ole lihtne. Kliimaneutraalse, puhta, loodussõbraliku ja ringmajanduse saavutamine nõuab aega, investeeringuid ja pühendumust. Muudatustega kaasnevad ka keerukad valikud. Ja peame tunnistama, et iga valik mõjutab tõenäoliselt mõnda rühma rohkem kui teisi. 

Sama kehtib ka siis, kui otsustame mitte tegutseda või kui tegutseme liiga aeglaselt. Osa meist mõjutab see teistest rohkem. Need ebavõrdsused ilmnevad paljudes meie aruannetes, viidates, et tervise- ja kliimamõjud teatud rühmadele või piirkondadele on raskemad. Loomulikult kannatavad maailma muud piirkonnad enamasti palju rohkem kui Euroopa. Hiljutises EEA ülevaates õiglaste üleminekute kohta rõhutatakse, et poliitikad, mille eesmärk on suunata Euroopa keskkonnahoidlikumale ja kliimaneutraalsele ringmajandusele, peab edu saavutamiseks lähtuma õiguse ja õigluse põhimõttest.

Kiireloomuline, otsustav ja õiglane tegutsemine

Nädala alguses avaldas Euroopa Komisjon 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte. Selles tuuakse esile arvukad õigusaktid, mis on juba vastu võetud ja suunatud programmi eesmärkide saavutamisele, kuid ka probleemid, mille tuvastasime oma järelevalvearuandes. Euroopa Komisjoni ülevaates tõstetakse peamiste võimaldavate teguritena esile rakendamist, rahastamist ja õiglast üleminekut.

Probleemid on üha suuremad ning peame tegutsema kiiresti, otsustavalt ja õiglaselt. Kõigepealt aitab olemasoleva keskkonna- ja kliimapoliitika ning kehtivate õigusaktide täielik rakendamine, sealhulgas nende nõuete lõimimine muudesse poliitikatesse, oluliselt kaasa ELi eesmärkide saavutamisele. Vaja võib olla ka lisameetmeid. Väga oluline on samuti, et kogu ülemineku ajal oleks tagatud piisavate ressursside kättesaadavus. Kõige tähtsam on, et keeruliste valikute ajal peame toetama neid, kellel on kõige raskem.

Oleme EEAs pühendunud sellele, et toetada Euroopa poliitikakujundajaid ja avalikkust, pakkudes teadmisi ja andmeid, mida on vaja Euroopa pikaajalise visiooni saavutamiseks, mis on hea elu planeedil aastaks 2050.