Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Article
Kliimamuutused ja see, mida me nendega peale hakkame, määratlevad meid, meie ajastut ning lõpuks ka meie maailmapärandit.
ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon
See konverents on oluline samm juba 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil alanud protsessis. Just seal algas tõsine ülemaailmne töö kliimamuutustega võitlemisel.
Konverentsi ajendiks on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mis moodustab õigusliku aluse kliimamuutuse valdkonnas globaalsel tasandil tehtavatele jõupingutustele. Konventsiooni raames on kohtumisi, mida nimetatakse ka konventsiooniosaliste konverentsideks (COPs, Conferences of the Parties), peetud igal aastal alates 1994. aastast.
1997. aastal allkirjastatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll on esimene samm pikaajalise heitkoguste vähendamise suunas, mis on vajalik ohtlike kliimamuutuste ennetamiseks. Protokolli esimene kohustusperiood lõpeb 2012. aastal ning loodetavasti koostatakse COP 15-l sellele mõjukas õigusjärglane.
Kyoto protokoll on märkimisväärne, kuna see seadis protokolli ratifitseerinud arenenud riikidele siduvad eesmärgid heidete vallas. Näiteks 15 riigil, kes olid 1997. aastal ELi liikmed (EL 15), on ühine eesmärk vähendada heitkoguseid 8% võrreldes Kyoto võrdlusaasta tasemega (1). See eesmärk tuleb saavutada ajavahemikus 2008–2012 (2).
Riikidelt oodatakse oma Kyoto eesmärkide täitmist peamiselt riigisiseselt heitkoguste vähendamise teel. Siiski on olemas mitu muud eesmärgi saavutamise võimalust (vt teksti „Õigeks ajaks Kyotosse”).
Kyoto protokolli üle on üpris palju vaieldud, peamiselt seetõttu, et USA seda ei ratifitseerinud ning et sellised kiiresti areneva majandusega arengumaad nagu Hiina ja India ei võtnud endale protokolliga seonduvalt kohustusi.
EKA kliimamuutuste töörühma roll Euroopa jõupingutustes on koordineerida ülimahukat arvestustööd. Kogu Euroopast saadud andmed kasvuhoonegaaside heite kohta kogutakse kokku, kontrollitakse ja seejärel analüüsitakse kahes Kyoto protsessist lähtuvast aruandest.
Sel aastal on arvudel ja nende alusel tehtavatel analüüsidel eriline tähendus seoses COP 15 tippkohtumisega, kuna need näitavad selgelt ELil jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Riigid, kes ei ole alla kirjutanud või veel eesmärke seadnud, on eriti huvitatud sellest, kui hästi EL protokolli rakendab.
EKA esimene kasvuhoonegaaside aruanne ilmub igal kevadel ning seda nimetatakse inventuuriaruandeks. Kasvuhoonegaasideks loetakse selles kontekstis kliimat kõige suuremal määral mõjutavaid gaase, sealhulgas süsinikdioksiidi, metaani, dilämmastikoksiidi ning fluoritud gaase. Inventuuriaruandes kajastatakse riikide suundumusi: kas heitkogused suurenevad või vähenevad. Iga riigi kohta näidatakse ära, millest vähenemine või suurenemine tuleneb.
Kõik ELi liikmesriigid peavad esitama oma hinnangulised andmed heitkoguste kohta Euroopa Komisjonile ja EKA-le. Vaadelgem energiasektorit, kust lähtub üle 80% kasvuhoonegaaside heidetest ELis. Energiatarbimise näitajad kütuseliigi järgi korrutatakse heitmekoefitsientidega ning energiasektori heitkoguseid hinnatakse iga riigi kohta eraldi. Põllumajanduses tekkinud heiteid hinnatakse riigiti haritava mulla pindala, põllukultuuride liigi, väetiste kasutamise ja karja (veised, kodulinnud, lambad, sead jne) suuruse alusel.
Nii nagu sportlasi kontrollitakse regulaarselt, et tagada reeglite järgimine, toimub ka siin regulaarne seire. Andmed pannakse kokku, et saada üldpilt heidetest kogu Euroopas, ning saadetakse Euroopa Komisjonile, kust see antakse edasi Euroopa Ühenduse ametliku dokumendina ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames.
Kuna andmed kinnitatakse kõigepealt riiklikul tasandil, tekib pooleteiseaastane viivitus. Viimane aruanne, mis ilmus 2008. aasta juunis, põhineb 2006. aasta andmetel. See näitab, et heited olid 15-s Euroopa Liidu riigis 3% alla võrdlusaasta taseme.
Gaaside loendamise põhimõte on suhteliselt abstraktne. Seetõttu on keeruline aru saada, mida tähendab heitkoguste vähenemine või suurenemine protsentides. Võib olla on abiks, kui mõelda vähendamisest nagu aasta päevadest. EL 15 Kyoto protokolliga võetud eesmärk võrduks 29 heiteid tähistava päevaga.
Igal aastal ajavahemikul 2008–2012 peab EL 15 heitkoguste tase olema keskmiselt 29 päeva võrra väiksem kui 1990ndate tase. Sellisel viisil peab heitkoguste vähendamine toimuma püsivalt mitme aasta jooksul.
EKA viimased andmed näitavad, et ajavahemikus 1990–2006 vähendati heitkoguseid 10 päeva võrra. EL 15 peab eesmärgi saavutamiseks vähendama heitkoguseid veel 19 päeva võrra.
Kohe pärast inventuuriaruande esitamist alustab Euroopa Keskkonnaagentuuri kliimamuutuste töörühm oma selle aasta teist suurt aruandlusega seotud ülesannet, mis tipneb aruandega „Suundumused ja prognoosid”. Aruanne avaldatakse talvel, täpselt siis, kui toimub iga-aastane konventsiooniosaliste konverents.
Aruanne sisaldab esimeses aruandes kokku võetud heitkoguste suundumuste sügavamat analüüsi ja näitab täpselt heidete päritolu ja nende koguste vähendamist. Kõige olulisem on aga see, et aruanne vaatab tulevikku ja hindab kasvuhoonegaaside eraldumise väljavaateid kuni 2012. aastani ja edasi 2020. aastani. Tulevikuvaade on ülioluline probleemi ulatuse nägemiseks tulevikus ja asjakohase poliitika väljatöötamiseks (3).
Viimane suundumuste ja prognooside aruanne kinnitab, et EL 15 vähendas oma heitkoguseid alates võrdlusaastast kuni 2006. aastani 3%. Aruande järgi on puudujäägi tasategemiseks vaja kombineeritud lähenemisviise.
Kasutatakse kõiki – riikide olemasolevaid ja kavandatud püüdlusi (mis toimuvad iga riigi piires), Kyoto mehhanisme, süsiniku neeldajaid (nagu näiteks puude istutamine gaaside neeldumiseks) ja süsiniku krediidiga kauplemist, ja selle tulemuseks võib olla EL 15 heitkoguste vähenemine 11% võrra. Samas väidetakse aruandes, et riigid peavad kavandatud meetmeid võtma aegsasti, sest muidu ei jõua need õigeks ajaks mõju avaldada.
Riigi tasandil saavutasid Prantsusmaa, Kreeka, Rootsi ja Ühendkuningriik oma Kyoto eesmärgi 2006. aastal. Austria, Belgia, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad ja Portugal eeldavad, et nad jõuavad oma eesmärgini, aga Taani, Itaalia ja Hispaania prognoosid näitavad, et nad ei saavuta oma heitkoguste vähendamise sihti.
Toimetage meid Kyotoni õigeks ajaksEL 15 heited olid viimaste Euroopa Keskkonnaagentuuri andmete põhjal 2006. aastal 3% allpool võrdlusaasta taset. Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid peavad riigisiseselt heitkoguseid oluliselt vähendama. Kui nad täidavad selle tingimuse, võivad nad aga kasutada ka Kyoto mehhanisme, nagu puhta arengu mehhanismi (CDM, Clean Development Mechanism), ja ühist kohaldamist (Joint Implementation) – kahte kava, mis lubavad riigil korvata osa oma heidetest, investeerides heitkoguste vähendamisse mujal. ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS, Emissions Trading Scheme) on samuti vahend, mis aitab tööstusel vähendada oma süsinikdioksiidiheiteid tasuval viisil. Piirmäärad on kehtestatud kõikidele tööstusobjektidele, mis paiskavad õhku palju süsinikdioksiidi. Objektid, mis vähendavad heitkoguseid alla oma eraldatud saastekvootide, võivad müüa ülejäägi heitekvootidena teistele ettevõtetele, mis ei ole heitkoguseid piisavalt vähendanud. Nii on kujunenud süsinikuturg. ELi heitkogustega kauplemise süsteem peaks praeguse hinnangu järgi vähendama EL 15 heitekogust enam kui 3% võrra (4). Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel võib ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendada nii, et see hõlmaks täiendavaid sektoreid, nagu lennundus, naftakeemiasaadused, ammoniaak ja alumiinium, aga ka uued gaasid, nii et kaetud oleks ligikaudu pool kõikidest ELi heitkogustest (5). Kyoto perioodil (2008–2012) võivad arenenud riigid omavahel heitekvootidega kaubelda oma riiklike eesmärkide täitmiseks. |
Ühisest, kuid diferentseeritud vastutusest, mida mainiti esmakordselt ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros, on sellest ajast alates kliimamuutust käsitlevates ringkondades alati räägitud. Lihtsamas keeles tähendab see seda, et arenenud riikidel on atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside eest suurem vastutus. Need riigid on olnud tööstuslikumad, on tekitanud rohkem heiteid ja neil peaks olema seaduslikud heitkoguste vähendamise sihttasemed enne arengumaid.
Selle põhimõtte rakendamine nii tööstusriikidele kui ka arengumaadele vastuvõetavalt on osutunud väga keeruliseks. Järgmise aasta detsembris seisab 15 konventsiooniosalisel riigil konverentsil ees suur ülesanne minna lõpuks retoorikalt üle ülemaailmsele heitkoguste vähendamisele. See tähendab uusi heitkoguste vähendamise sihttasemeid ja, mis kõige olulisem, Ameerika ja suurte arengumaade, nagu India ja Hiina, kaasamist.
Me juba teame ELi positsiooni heitkoguste vähendamise kohta tulevikus: heitkoguste vähendamine 20% aastaks 2020, mis suureneb 30%-ni, kui Kopenhaagenis liituvad sellega ka teised arenenud riigid. Osalema peavad kõik 27 ELi liikmesriiki.
ELi eesmärk aastaks 2020 on sama mis peaaegu kõigi Euroopa transpordiheidete eemaldamine. Kujutage ette, et kaovad veoautode, busside, sõiduautode, rongide, laevade ja lennukite heited. See on ambitsioonikas eesmärk, mille tingib probleemi tõsidus.
Kõige värskemad andmed näitavad, et ülemaailmne süsinikdioksiidi heitkogus on alates 2000. aastast neli korda kiiremini suurenenud kui eelmisel kümnendil. Kasv on olnud suurem kui halvima arengu stsenaarium, mida valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm (IPCC) 2007. aastal ette näha võis. Vähemarenenud riigid paiskavad nüüd õhku rohkem süsinikdioksiidi kui arenenud riigid. Looduslike neeldajate, nagu süsinikdioksiidi endasse koguva ookeani, tõhusus on viimase 50 aasta jooksul vähenenud, mis tähendab, et kui me tahame süsinikdioksiidi atmosfääritaset stabiilsena hoida, peab meie tegevus inimtegevusest tekkivateheidete vähendamiseks olema veelgi tõhusam.
„Tegevusetus kliimamuutuste osas on nii rahaliselt kui ka moraalselt tohutult kulukas. Vaesemad inimesed kannatavad esimesena, aga me kõik tunneme selle mõju,” ütles Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor professor Jacqueline McGlade.
„Kliimamuutused ületavad tavalisi poliitilisi ja majanduslikke piire. See ei ole enam ühe või kahe valitsuskabinetis laua taga istuva ministri asi. See on valitsusjuhtide pädevus ja sellel tasemel peabki seda käsitlema,” sõnas McGlade.
Kirjandus
The Global Carbon Project, 2008. Carbon Budget 2007.
EKA, 2008a. Annual European Community greenhouse gas inventory 1990–2006 and inventory report 2008, EKA tehniline aruanne nr 6/2008.
EKA, 2008b. Greenhouse gas
emission trends and projections in Europe 2008, EKA aruanne nr
5/2008.
(1) Eri gaasidel on Kyoto protokollis eri võrdlusaastad. Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi puhul (99% kõikidest heitkogustest) kasutatakse EL 15 liikmesriikides võrdlusaastat 1990. Fluoritud gaaside jaoks võivad riigid selle asemel mõne muu aasta valida. Kaksteist EL 15 liikmesriiki on valinud aasta 1995.
(2) EL 15 riikidel on ühine Kyoto eesmärk. Seejuures on igal EL 15 liikmesriigil heitkoguste vähendamises eri sihttase: mõni peaks heitkoguseid vähendama, teistel lubatakse aga piiratud ulatuses suurendamist. ELi uutel liikmesriikidel on oma sihttasemed, välja arvatud Küprosel ja Maltal, kus sihttasemed puuduvad.
(3) Aruanne annab hinnangu heidete olukorrale Euroopas kuni aastani 2020. See on eriti asjakohane Euroopa Komisjoni esitatud 2020. aasta eesmärke sisaldava kliima- ja energiapaketi kontekstis.
(4) Võrreldes Kyoto võrdlusaastaga.
(5) Kyoto protokoll ja ELi õigusaktid ei hõlma praegu rahvusvahelise lennu- ja laevaliikluse heiteid.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/articles/mitte-lihtsalt-tuhi-jutt-ulemaailmne-diplomaatia-ning-kyoto-protokolli-oigusjarglase-otsingud or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-23 00:36
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega