All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Inimtegevus nõuab sageli fossiilkütuste põletamist. See suurendab süsinikdioksiidisisaldust (CO2) õhus, mis toob kaasa kliimamuutuse ja samuti tõstab maa keskmiseid temperatuure. Energianõudlus kasvab kogu maailmas, see aga tugevdab CO2-heite suurenemistendentsi.
Enamik riike sõltub oma energiavajaduse rahuldamisel fossiilkütustest (naftast, gaasist ja kivisöest). Nende kütuste põletamisel vabaneb kuumus, mida on võimalik muuta energiaks. Selle käigus reageerib kütuses leiduv süsinik hapnikuga ja tekib süsinikdioksiid, mis vallandub atmosfääri. Samuti vallanduvad õhusaasteained (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja tahked osakesed), mis mõjutavad õhu kvaliteeti. Tänu tehnilistele meetmetele ning elektrienergiat ja soojust tootvates ettevõtetes tehtud täiustustele on sellised heitkogused viimastel kümnenditel siiski vähenenud.
Euroopa energiatarbimine jõudis haripunkti 2006. aastal. 2010. aastal oli energiatarbimine ligi 4% väiksem. Seda langust võib põhjendada osaliselt majanduskriisiga, ehkki energiatarbimise vähenemisele aitas kaasa ka majandustegevuse kerge lahtisidumine energiatarbimisest.
Energiaallikate seas domineerivad ikka veel fossiilkütused: umbes 77% keskmise eurooplase energiavajadustest täidetakse nafta, gaasi ja kivisöe abil. Tuumaenergia kannab hoolt 14% eest ja ülejäänud 9% rahuldatakse taastuvatest energiaallikatest. Ent taastuvenergia kasutamine suureneb kiiresti. 2010. aastal kasutati uute energiaallikatena kõige enam päikesepaneele, teisel kohal oli gaas ja kolmandal tuul. Tuumarajatiste võimsust pigem vähendati kui suurendati.
Keskmine eurooplane kasutab aastas 27 megavatt-tundi (MWh) energiat, sealjuures kõiki kodumajapidamises leiduvaid, tööstuslikke ja transpordiga seonduvaid energiaallikaid arvestades. See näitaja – nagu ka sellega seotud CO2-heide, mis sõltub suuresti taastuvenergia ja tuumaenergia levikust – on riigiti üsna erinev. Praegu on kõige suurem energiatarbija transpordisektor, mille energiakasutus on 1990. aastast kõige kiiremini kasvanud.
Energia seatakse ELi poliitikas üha tähtsamale kohale – see on üks viiest peamisest arenguvaldkonnast, mida käsitletakse Euroopa 2020. aasta strateegias eesmärgil, et:
2020. aasta energiastrateegia konkreetsete eesmärkide kõrval käsitletakse täiendavaid asjakohaseid valdkondi eri strateegiates, mille kokkuvõtte leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Need strateegiad hõlmavad järgmist:
Energiavaldkonnas on üks EEA põhitegevusi jälgida keskkonnaalaste kaalutluste lõimimist energiasektorisse. Kord aastas ajakohastatakse ja avaldatakse hulk energia- ja keskkonnanäitajad. EEA avaldab ka hinnangud, milles käsitletakse oodatavat keskkonnakasu ja taastuvenergia erineva osatähtsuse avaldatavat survet.
Energia- ja keskkonnanäitajate põhjal püütakse vastata kuuele energiapoliitikaga seotud küsimusele.
Näitajad on tähtsad ka selleks, et:
EEA hindab ka oodatavat keskkonnakasu ja survet, mis tuleneb sellest, et taastuvenergia osatähtsus on kogu energia tootmises üha suurem. Hindamise käigus:
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/themes/energy/intro or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-05 22:37
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega