On aeg kiirendada üleminekut ringluspõhisemale Euroopale

Euroopa Liidu ringmajanduse poliitikat on viimastel aastatel tugevdatud, kuid see peab siiski muutuma siduvamaks ja sihipärasemaks, et kiirendada taastuvamat majandust Euroopas. See tähendab, et praegune põhirõhk jäätmetel peab loovutama koha otsesemale ressursikasutusele. Kasu, mis tuleneb ressursikasutuse või materjalijalajälje tulevikueesmärkide võimalikust kehtestamisest ja võimalustest kiirendada üleminekut ringluspõhisemale mudelile, on selgitatud EEA aruandes „Accelerating circular economy in Europe — state and outlook 2024“ (Ringmajanduse kiirendamine Euroopas – seisund ja väljavaated 2024).

Ringmajanduse arendamine on oluline osa Euroopa Liidu võitlusest kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja saastatuse vastu. EEA aruandes on põhjalik analüüs, kuidas edeneb ELi üleminek ringluspõhisemale majandusele ja ELi rohelise kokkuleppe raames täheldatud tugev poliitikatõuge, samuti mis on ülemineku kiirendamise võimalused ja väljavaated.

Senine edenemine on ebaühtlane

Euroopa suur sõltuvus loodusvaradest, et tagada materjalid, toit ja kütus avaldab olulist mõju keskkonnale ja kliimale. Samas on pärast ressursitarbimise järsku suurenemist minevikus see suundumus viimastel aastatel stabiliseerunud, märgitakse aruandes. ELi ressursitarve ja majanduskasv on mõneti lahknenud, sest materjalide kogutarbimine veidi vähenes, kuid ELi sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes. Samal ajal suureneb Euroopa sõltuvus mõne kriitilise tähtsusega tooraine, maakide ja fossiilkütuste ülemaailmsest impordist, mille tarnet ohustab keerukam geopoliitiline olukord.

EL on võtnud meetmeid, et võimaldada üleminekut ringmajandusele, mis tähendab loobumist praegustest ‘lineaarsetest’ tootmismudelitest ja tarbimisharjumustest. See üleminek on sätestatud ringmajanduse tegevuskavas, mis on üks Euroopa rohelise kokkuleppe peamisi elemente. Viimastel aastatel on Euroopas tehtud edusamme ringmajanduse suunas, näiteks on suurenenud ringlussevõtt ning tekkinud koostöömajandus ja muud ringmajandusega seotud ärimudelid.

2022. aastal oli ringmajanduse osatähtsus 11,5% ja Euroopas tarbitavate ringlussevõetud materjalide osakaal on suurem kui muudes maailma piirkondades. Edenemine ELis on siiski aeglane ja oleme endiselt kaugel eesmärgist kahekordistada liidu ringmajanduse osatähtsus 2030. aastaks.

Hinnates edenemist praeguste ringluseesmärkide poole, märgitakse EEA aruandes, et nende saavutamise tõenäosus lähiaastatel on väike või mõõdukas.

Aruandes selgitatakse siiski, et paljud ringmajanduse poliitikad on veel suhteliselt uued ja osa neist ei ole riigi tasandil veel täielikult kehtestatud. Lisaks viivad need meetmed ärimudelite, tarbimisharjumuste ja lõppkokkuvõttes meie ressursikasutusviiside muutumiseni alles aastate pärast. Samas saab peale olemasolevate poliitikate rakendamise teha veel rohkem.

Tulevikumeetmed

Aruandes vaadeldakse ka võimalikke tulevikumeetmeid, näiteks eesmärkide seadmist ja kvaliteetsema ringlussevõtu edendamist – kus materjalid säilitavad esialgse funktsiooni ja väärtuse võimalikult kaua –, et edendada ELi ressursisõltumatust ja vähendada nende importi. Lisaks ökodisaini põhimõtete rakendamisele on kriitilise tähtsusega ka ringluse suurendamine sellega, et toodete kasutamist ja kasutuskestust maksimeeritakse korduskasutamise, parandamise ja kordustootmise kaudu.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tooraine pakkumise majanduslikule küljele, et stiimulid ja toorainete hinnad arvestaksid nende keskkonnamõju, ning sellele, kuidas ringlussevõetud materjalid jõuaksid paremini majandusse tagasi.

Nende muutuste aluseks on vajadus vähendada toodete tarbimist praeguselt kestmatult tasemelt, kuid praegused suundumused ELis liiguvad kahjuks vastupidises suunas. ELi tulevikupoliitika kujundamiseks võib saada teavet mitmeti, näiteks praegustest tarbijanõudluse uuringutest selle kohta, kuidas muuta tarbijate käitumist, ning lõimides tulevikumeetmetesse õiglase ülemineku põhimõtted.

Muud peamised tähelepanekud

• Olemasolevate toodete väärtuse ja funktsiooni maksimeerimiseks on vaja oluliselt suuremat kasutusintensiivsust toote kohta ja palju pikemat toote kasutuskestust.
• On ebatõenäoline, et 2030. aastaks saab oluliselt vähendada jäätmete teket. Ringlussevõtt on aja jooksul suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv peatunud.
• Ringmajanduse ulatuslik edu eeldab, et oluline kogus kvaliteetseid sekundaarseid tooraineid suunatakse tagasi tootlikku kasutusse.
• Euroopa üksi ei saa piirata ülemaailmsel tasandil tekkivat kestmatut ressursikasutust, mistõttu on äärmiselt oluline tugev ülemaailmne ressursikasutuse ja ringmajanduse juhtimise raamistik.