Artiklid

Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.

Lugege edasi

Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.

Lugege edasi

Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.

Lugege edasi

Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Lugege edasi

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.

Lugege edasi

Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Lugege edasi

Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.

Lugege edasi

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Piirideta jäätmed: 35-aastane Zhang Guofu teenib Hiina maaprovintsi kohta äärmiselt suurt palka – 700 eurot kuus, sorteerides jäätmeid, mille hulka kuuluvad Briti supermartetiketi poekotid ja ingliskeelsed DVD-d. Tõsi on see, et Londonis prügikasti pandud jäätmed võivad vabalt sattuda 5 000 miili kaugusel Hiinas Zhu Jiangi jõe deltas asuvasse ümbertöötlustehasesse.

Lugege edasi