Ressursitõhusus ja jäätmed

Euroopa majandus sõltub loodusvarade ja tooraine pidevast voost – need on näiteks vesi, põllumajandussaadused, puit, metall, maavarad ja energiakandjad. Oluline osa neist imporditakse. On tõenäoline, et see sõltuvus võib põhjustada haavatavust, sest ülemaailmne konkurents loodusvarade pärast suureneb.

Viimastel aastatel on ringmajanduse kontseptsiooni ja seonduvate poliitikameetmete kaudu pööratud suurt tähelepanu ressursikasutuse, tootmise, tarbimise ja jäätmete küsimusele. Selle kontseptsiooni eesmärk on vähendada ressursikadu, säilitades võimalikult kaua toodete, tooraine ja ressursside väärtust majanduses. See vähendab tõhusalt jäätmete tekitamist ja uute materjalide kasutamist ning seega ka seonduvat survet.

Ressursikasutus ning jäätmete tekitamine ja käitlemine põhjustavad kaevandamise, tootmise, kasutamise ja lõppkäitluse etapis märkimisväärset keskkonnasurvet. Seetõttu on keskkonnapoliitika üks eesmärke vähendada majanduses kasutatavate materjalide hulka, parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmeteket ja muuta jäätmed ressursiks. 

Viimasel aastakümnel on ressursikasutus Euroopas vähenenud. See on suuresti seotud majanduskasvu suundumuste ja finantskriisi järgse majanduse struktuurimuutustega. Ressursikasutus ja -tõhusus on riigiti praegu väga erinevad ning üleilmse kaubanduse tõttu avaldub osa sellega seotud survest väljaspool Euroopa piire.

Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete tarnekindlusele. Ringmajanduse põhiaspektid on siiski jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus.

Euroopa tekitab endiselt palju jäätmeid, kuigi suundumused selles valdkonnas on üsna stabiilsed ja jäätmeteke on üha vähem seotud majandusarenguga. Samal ajal käsitatakse jäätmeid üha enam Euroopa majanduse jaoks väärtusliku ressursina. Ringlussevõtu osakaal suureneb tasapisi ja prügilatesse ladestatavate jäätmete maht väheneb. Riigiti on tulemused siiski väga erinevad.

Parema jäätmekäitluse üks põhitegureid on põhjalikud ELi jäätmealased õigusaktid.

Seitsmendas keskkonnaprogrammis nimetatakse ressursitõhususe suurendamist ühena kolmest kesksest eesmärgist, mis aitab saavutada 2050. aastaks „hea elu maakera võimaluste piires“:

• kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
• muuta liidu majandus ressursitõhusaks, roheliseks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks;
• kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest.

Seitsmenda keskkonnaprogrammi laiapõhjalisi eesmärke toetavad konkreetsemad poliitikavahendid. Ressursitõhusus ning jäätmed ja teisesed toorained on nn ringmajanduse poliitika põhielemendid. ELi ringmajanduse loomise tegevuskavaga kehtestati konkreetne ja edasipüüdlik tegevusprogramm, mis sisaldab kogu tsüklit hõlmavaid meetmeid.

Konkreetsed poliitikameetmed käsitlevad ringmajanduse paradigma eri elemente. Ressursitõhusust puudutavad poliitikameetmed on ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja vähese CO2-heitega majanduse tegevuskava.

Teise poliitikameetmete paketi eesmärk on eemalduda lineaarsest „võta–tooda–tarbi–viska ära“ kasvumustrist ning liikuda ringmudeli suunas, mille põhimõte on säilitada toodete, komponentide ja tooraine kasulikkus ning majandusväärtus. Nagu on märgitud Euroopa Liidu ringmajanduse loomise tegevuskavas, tuleb selleks muuta tarneahela kõiki etappe, sealhulgas tootedisaini, ärimudelit, tarbimisvalikuid ning jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust.

Selle poliitika üks põhiinstrumente on Euroopa Liidu jäätmealased õigusaktid. Peamised ELi jäätmealased direktiivid vaadati 2018. aastal läbi. Need direktiivid on jäätmete raamdirektiiv, pakendite ja pakendijäätmete direktiiv, prügiladirektiiv, patareide ja akude direktiiv, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiiv ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv.

Läbivaadatud direktiivid suurendavad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu edasipüüdlikkust, samas kui olmejäätmete prügilatesse ladestamist tuleb veelgi vähendada. Toidujäätmete mahtu tuleb 2030. aastaks poole võrra vähendada ning kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja biojäätmeid tuleb eraldi koguda. Peale selle näevad uued eeskirjad ette selliste tõhusate majandusinstrumentide nagu laiendatud tootjavastutuse süsteemide ulatuslikuma kasutamise.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) investeerib pidevalt ressursitõhusust ning ringmajandust ja jäätmeid käsitleva teadmusbaasi edendamisse, aga ka suutlikkuse suurendamisse ja kogemuste vahetamisse Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus (Eionet).

EEA analüüsib toorainevooge, jäätmeandmeid ja -statistikat ning koostab seonduvaid indikaatoreid ja hinnanguid. Poliitika täitmise edukust analüüsitakse kolmes paralleelses aruandesarjas, mis käsitlevad jäätmetekke vältimist ja ressursitõhusust/ringmajandust. Kokkuvõtlik ülevaade esitatakse ringmajanduse aruannetes ja koondhinnangutes, näiteks EEA aruannete „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated“ sarjas.

Korrapäraselt koostatakse üksikasjalikke analüüse ressursitõhususe ja ringmajanduse poliitika üksikaspektide, näiteks seire, eesmärkide, turupõhiste instrumentide ja muude sekkumisstrateegiate kohta.

Olulise osa tööst moodustavad nende hinnangutega seotud sidusrühmavahelised kontaktid ja suutlikkuse suurendamine, sealhulgas Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohtumised ja töötoad riikide tugikeskustega jäätmete ning ressursitõhususe ja ringmajanduse teemal.

Praegu töötatakse peamiselt ressursitõhususe, ringmajanduse ja jäätmete kohta paremate andmete saamise nimel. Kavas on osaleda sarja „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated“ koostamisel, rõhuasetusega teemakohasel teabel (jäätmed ja ressursikasutus) ning ringmajandusele ülemineku süstemaatilisel analüüsil. 

Läbivaadatud jäätmealastes direktiivides anti EEA-le ülesanne toetada jäätmealaste õigusaktide rakendamist ELi liikmesriikides. EEA vaatab iga kahe aasta tagant läbi riikide jäätmetekke vältimise programmid ning hindab jäätmetekke vältimisel ja ringmajandusele üleminekul tehtud edusamme.

Jäätmekäitluse osas aitab EEA Euroopa Komisjonil hinnata ELi liikmesriikide tulemuslikkust uute kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisel olmejäätmete ringlussevõtu ja prügilatesse ladestamise ning pakendijäätmete ringlussevõtu valdkonnas. See genereerib andmeid varajase hoiatamise süsteemi jaoks.