järgmine
eelmine
punktid

Jäätmed ja loodusvarad

Lehekülg Viimati muudetud 2016-06-03
Euroopa majandus põhineb loodusvarade ulatuslikul tarbimisel. Nende hulka kuuluvad toorained (nagu metallid, ehitusotstarbelised maavarad ja puit), energia ning maa. Euroopa loodusvarade tarbimise peamised ajendid on majanduskasv, tehnika areng ning muutuvad tarbimis- ja tootmistavad. Ligikaudu üks kolmandik kasutatud loodusvaradest muutub jäätmeteks ja heideteks. Igal aastal toodetakse EEA liikmesriikides inimese kohta ligikaudu neli tonni jäätmeid. Iga Euroopa kodanik viskab aastas ära keskmiselt 520 kg olmejäätmeid ja see kogus eeldatavalt suureneb.

EL-15 riikides on materjalikasutus viimase kahe kümnendi jooksul pisut muutunud ja on praegu 15–16 tonni inimese kohta aastas. See kogus on riigiti siiski väga erinev, küündides 12 tonnist inimese kohta Itaalias 38 tonnini inimese kohta Soomes. Kõige suurema osa moodustavad ehitusmaterjalid, millele järgnevad fossiilkütused ja biomass. Loodusvarade kasutamise tõhusus EL-15 riikides on mitu korda suurem kui uutes Euroopa Liidu liikmesriikides või Kagu-Euroopa riikides. 2020. aasta prognoosid viitavad sellele, et loodusvarade kasutamine Euroopa Liidus üha suureneb.

Loodusvarade kasutamine suureneb ka mujal maailmas, seda osaliselt kaupade ja teenuste tarbimise kasvu tõttu Euroopas, mis põhineb sageli mujalt saadud loodusvaradel.

Euroopa Liidu eesmärgiks on „parandada loodusvarade kasutamise tõhusust, et vähendada üldist taastumatute loodusvarade kasutamist ja tooraine kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kasutades seeläbi taastuvaid loodusvarasid määral, mis ei ületa nende taastumissuutlikkust“ (Euroopa säästva arengu strateegia 2006. aasta väljaanne).

Euroopa suur loodusvarade tarbimine avaldab survet keskkonnale nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Selle surve kuuluvad taastumatute loodusvarade ammendumine, taastuvate loodusvarade intensiivkasutus, transport ning kaevandustegevusest, samuti tootmisest, tarbimisest ja jäätmetetekkest põhjustatud rohked vee-, õhu- ja pinnaseheitmed. Üldiselt nõustustakse sellega, et loodusvarade üha suureneval kasutusel on füüsilised piirangud. Kõige rohkem kasutavad loodusvarasid ja avaldavad keskkonnale survet elamumajandus, toit ja liiklus.

Jäätmete lõpphoiustamine võib olenevalt viisist avaldada mitmel moel mõju tervisele ja keskkonnale, põhjustades muu hulgas õhu ning pinna- ja põhjavee saastumist. Jäätmed tähendavad ühtlasi loodusvarade hävimist (nt metallid või muud taaskäideldavad materjalid, mida need sisaldavad, või nende potentsiaal energiaallikana). Sel põhjusel saab jäätmete mõistliku haldamisega kaitsta rahvatervist ja keskkonna kvaliteeti ning samas toetada loodusvarade kaitset.

Kõige suuremad jäätmevood Euroopas tulevad ehitus- ja lammutustegevusest ning tootmistegevusest. Suur osa Euroopa Liidu olmejäätmeid ladestatakse ikka veel prügilatesse (45%). Üha enam on hakatud siiski olmejäätmeid taaskäitlema ja kompostima (37%) või põletama ja sellest saadavat energiat kasutama (18%).

 

Permalinks

Tegevused dokumentidega