järgmine
eelmine
punktid

News

Plast, kasvav keskkonna- ja kliimaprobleem: kuidas saab Euroopa selle suundumuse tagasi pöörata?

Muutke keelt
News Avaldatud 2021-01-28 Viimati muudetud 2023-02-09
3 min read
Photo: © Jonathan Chng on Unsplash
Üha suurenev plastikogus, selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutustele ning käsitlemine ringmajanduse seisukohast on olnud Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas juba aastaid. COVID-19 pandeemia on suurendanud plastijäätmetele pööratavat tähelepanu fotodega, mis kujutavad meres hõljuvaid maske ja ühekorra-kaitsevahendite hunnikuid. Täna avaldatud plasti ringmajanduse aruandes analüüsib Euroopa Keskkonnaamet (EEA) vajadust ja võimekust minna plasti kasutamisel üle ringmajandusele ja kestlikule lähenemisviisile.

Plastist tulenevad probleemid on suures osas tingitud asjaolust, et meie tootmis- ja tarbimissüsteemid ei ole kestlikud. COVID-19 pandeemia ja kliimamuutused on suurendanud avalikkuse tähelepanu plastijäätmete kriisile, millega silmitsi seisame.

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx

 

Teadlikkus plasti kõrvaldamisest merekeskkonnas on viimastel aastatel tohutult suurenenud ja võetud on üha rohkem meetmeid, kuid plastil on palju muid ja vähem tuntud mõjusid, sealhulgas seos kliimamuutuste ja COVID-19 pandeemiast tulenevate uute probleemidega, nagu on märgitud Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Plastics, the circular economy and Europe’s environment – A priority for action“ (Plast, ringmajandus ja Euroopa keskkond – prioriteetsed meetmed).

Aruandes vaadeldakse plasti tootmist, tarbimist ja kaubandust ning plasti keskkonna- ja kliimamõju selle olelusringi jooksul ning uuritakse üleminekut plasti ringmajandusele kolme lähenemisviisi kaudu, millesse on kaasatud poliitikakujundajad, tööstus ja tarbijad.

„Plastist tulenevad probleemid on suures osas tingitud asjaolust, et meie tootmis- ja tarbimissüsteemid ei ole kestlikud. COVID-19 pandeemia ja kliimamuutused on suurendanud avalikkuse tähelepanu plastijäätmete kriisile, millega silmitsi seisame. On selge, et parim on minna üle täielikult kestlikule ja ringluspõhisele plastimajandusele, mis muudab plasti kasutamise palju targemaks ning parandab korduskasutamist ja ringlussevõttu. Eelkõige peaks lähtekohaks olema plasti tootmine taastuvatest toorainetest," ütles Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Aruandest nähtub, et plasti tootmine, kasutamine ja sellega kauplemine kasvab jätkuvalt. Plastist, eelkõige ühekordselt kasutatavast plastist tulenevate probleemide lahendamiseks on välja töötatud üha rohkem Euroopa Liidu strateegiaid ja algatusi. 2018. aastal esitas Euroopa Komisjon maailma esimese tervikliku strateegia plasti kohta ringmajanduses, milles esitatakse Euroopa Liidu lähenemisviis plastiprobleemide lahendamiseks, ja sellele järgnes 2019. aastal ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiv.

Euroopa Keskkonnaameti aruandes osutatakse kolmele lähenemisviisile, sealhulgas plasti arukamale kasutamisele, suuremale ringlusele ja taastuvate toorainete kasutamisele. Üheskoos aitavad need tagada, et saavutame kestliku ja ringluspõhise plastisüsteemi. Lisaks aruandele avaldatakse täna kaks temaatilist ülevaadet plasti ja tekstiili ning ringmajandust võimaldavate ärimudelite kohta.

 

COVID-19 pandeemia ja plast

Koroonaviiruse pandeemia on muutnud plasti tootmist, tarbimist ja jäätmekäitlust. Plastmaskidel on COVID-19 edasise leviku piiramisel oluline roll. Plastijäätmete hüppeline kasv, mida tekitab nõudlus maskide ja kinnaste järele ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete (nt kaasaostetava toidu pakendid ja internetimüügi plastpakendid) tootmise ja kasutamise muutus, võib aga lühiajaliselt seada ohtu Euroopa Liidu pingutused vähendada plastireostust ning minna üle säästvamale ja ringluspõhisemale plastisüsteemile.

 

Tööstuse plastitootmine suurendab kliimamuutust

Plasti tarbimine ja tootmine hõlmab suurtes kogustes fossiilkütuste kasutamist, millel on negatiivne mõju keskkonnale ja kliimamuutusele. Probleemile lisandub asjaolu, et vähenenud majandustegevuse tõttu on ülemaailmsed naftahinnad järsult langenud, mistõttu on tootjatel oluliselt odavam toota plastkaupu varem kasutamata fossiilsetest materjalidest kui kasutada ringlussevõetud plastmaterjale. Kui prognoosi kohaselt suureneb plasti tootmine ja kasutamine, moodustab plastitööstus 2050. aastaks 20% ülemaailmsest naftakasutusest, mis on rohkem kui praegune 7%.

Euroopa Keskkonnaameti kasvuhoonegaaside andmekogu andmed näitavad, et Euroopa Liidus on plasti tootmisega seotud aastaheide ligikaudu 13,4 miljonit tonni CO2 ehk ligikaudu 20% kogu Euroopa Liidu keemiatööstuse heitest. Euroopa ja ülemaailmse plasti ringlussevõtu turu majanduslik elujõulisus on praegu märkimisväärse surve all. Väiksem turunõudlus ringlussevõetud plasti järele on muutnud keeruliseks ka paljude Euroopa omavalitsuste pingutused oma jäätmetavasid säästvalt hallata ning märkimisväärsete plastijäätmekoguste kõrvaldamisel kasutatakse vähem soovitavaid võimalusi.

Figure: the environmental impacts across the life cycle of plastics

SourceEEA, 2020


Sünteetilised tekstiilid on kasvav probleem

Plastiprobleemi üks osa on sünteeskiududest (nt polüester ja nailon) valmistatud tekstiil. Vastavalt Euroopa Keskkonnaameti eriülevaatele, milles käsitletakse plasti tekstiilides, viskavad Euroopa Liidu tarbijad igal aastal ära ligikaudu 5,8 miljonit tonni tekstiiltooteid – ligikaudu 11 kg inimese kohta –, millest ligikaudu kaks kolmandikku moodustavad sünteeskiud. 2017. aasta kättesaadavate andmete kohaselt tarbisid Euroopa kodumajapidamised ligikaudu 13 miljonit tonni tekstiiltooteid (rõivad, jalatsid ja majapidamistekstiil). Plastist tekstiilid moodustavad ligikaudu 60% rõivastest ja 70% kodutekstiilist. Kestlike kiuvalikute ja mikroplasti heitkoguste kontrolli edendamine ning liigiti kogumise, korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamine võib parandada sünteetiliste tekstiilide kestlikkust ja ringlust ringmajanduses.

 

Ringmajanduse ärimudelid aitavad võidelda plasti jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise vastu

Suurenenud on huvi ja tulusad võimalused muuta traditsioonilisi ärimudeleid, et muuta need ringluspõhisemaks, võimaldades materjale ja tooteid korduskasutada ja hoida neid majanduses nii kaua kui võimalik. Täna samuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti ülevaates „A framework for enabling circular business models in Europe“ (Ringmajanduse ärimudelite Euroopas võimaldamise raamistik) määratakse kindlaks meetmed, mida saab võtta ringmajanduse ärimudelite tõhusaks rakendamiseks. Selles tutvustatakse ka nende ulatusliku laiendamise võimalusi, mis on osa eeldatavast üleminekust ringmajandusele. Selline üleminek eeldab õiget toetavat poliitikat ja käitumist, mis viib muutusteni tarbimises ja hariduses.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage