All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Article
Vaatamata igapäevaste otsuste keerukusele 2022. aastal, peame olema piisavalt julged, et jätkata Euroopa rohelise kokkuleppe seatud suunal kestlikkuseesmärgi saavutamiseks, mida viivad ellu õigusloomepaketid, nagu näiteks „Eesmärk 55“ pakett. Võti on sotsiaalne solidaarsus. Euroopa on juba algatanud rahastamismehhanisme, et aidata kannatanuid. Peame tugevdama oma tegevuse sotsiaalset komponenti ja vältima sotsiaalset ebavõrdsust, mida võib tekitada majandusüleminek.
2021. aasta lõpus valdavad meie igapäevavestlustes endiselt COVID-19, selle uusim omikronvariant ja selle levik, tõhustusdoosid, vaktsiinide efektiivsus ning uued piirangud. Pandeemia ja selle tagajärjed on mõjutanud meid kõiki. Kaotatud elusid loetakse miljonites. Iga uue lainega kardame, et abivajajad võivad jääda arstiabist ilma. Riskid ning inim- ja sotsiaalsed kulud on reaalsed.
Euroopa jaoks tähendas 2021. aasta ka mitmes riigis olnud inimohvritega üleujutuskatastroofe ja maastikupõlenguid lõunapiirkondades. Kahjuks ei ole see üllatus. Uuringud, sealhulgas meie viimane aruanne kliimaohu kohta, viitavad, et kliimamuutuste tõttu suureneb nende äärmuslike sündmuste sagedus ja raskus üha enam. Need sündmused mõjutavad meie tervist ja heaolu ning vähendavad looduse vastupanuvõimet. On selge, et peame kohanema ja tegema kõik, et minimeerida globaalse keskmise temperatuuri tõusu. Isegi kümnendik kraadi loeb. See kajastus tänavu Glasgow’s toimunud kliimakonverentsil, mille tulemuseks oli Pariisi kokkuleppe eeskirjade lõpuleviimine ning mis säilitas Pariisi kokkuleppe eesmärgid ja võimaluse piirata globaalset soojenemist alla 1,5 °C.
2021. aastat ei iseloomustanud ainult pandeemia ja äärmuslikud ilmastikunähtused. Euroopas on Euroopa rohelise kokkuleppe visiooni saavutamiseks tehtud hulgaliselt poliitikaalgatusi, sealhulgas nullsaaste saavutamise tegevuskava, uus kliimamuutustega kohanemise strateegia, metsastrateegia ja hiljuti ka mullastrateegia.
Üks aasta olulisemaid poliitikategevusi oli Euroopa kliimamääruse vastuvõtmine, mis on Euroopa Liidu õiguslikult siduv kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vastupanuvõime kliimamuutustele aastaks 2050 ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheitmeid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra alla 1990. aasta taseme, mis on oluline teetähis kliimaneutraalsuse saavutamisel. 55% eesmärgi saavutamiseks tegi Euroopa Komisjon mitme algatuse ettepaneku, mida nimetatakse paketiks „Eesmärk 55“.
Pakett „Eesmärk 55“ koosneb mitmest omavahel seotud ettepanekust, mis käsitlevad hinnakujundust, eesmärke, standardeid ja toetusmeetmeid, et teha vajalikud muudatused. Euroopa majanduse või ühiskonna ümberkujundamist kliimaneutraalsuse saavutamiseks ei ole peetud kunagi lihtsaks. Pandeemia ja sellest taastumine võib seda raskendada.
Samas, nagu näitab meie viimane aruanne „Suundumused ja prognoosid“, ei ole 55% vähendamise eesmärk 2030. aastaks ebarealistlik. Täiendava tegevuse ja poliitikaga võib Euroopa selle eesmärgi saavutada. Meie uus veebileht „Kliima ja energia ELis“ annab üksikasjalikku teavet ELi liikmesriikide liikumise kohta 2030. aasta eesmärkide poole.
Meie elu mõjutavad ikka veel COVID-19 kriisi majandustagajärjed. Paljude tegevusalade ootamatu peatumine COVID-19-piirangute tõttu tekitas töötust või osalist töötust, vähendas toodangut ja koormas riiklikku rahastust. Praegu kogeme majanduskasvu ootamatult suurt taastumist pärast esialgset vähenemist, kuid maailmakaubanduses esineb tõrkeid.
Samal ajal, enne talve, tõusevad energiahinnad. Eelkõige gaasi hind jõudis kõigi aegade kõrgeimale tasemele – kuni 10 korda kõrgemale kui aasta tagasi. Paljud Euroopa riigid sõltuvad maagaasist ja hinnatõus on olnud tunda paljudes majapidamistes. Selle tulemuseks võib olla saastavamate kütuste (nt kivisöe) suurem kasutamine või lihtsalt energiavaesus. Ajal, mil madalam majandusaktiivsus tähendab väiksemaid maksutulusid ja suuremaid riiklikke kulutusi, sest tervishoiu ja töötuse kulud avaldavad riigi rahandusele lisakoormust, ei ole sellised poliitikaotsused kunagi lihtsad.
Kas selliste raskuste korral vähendame oma ambitsioone või võtame tempot maha? Üldse mitte.
Edasilükatud tegutsemine või tegevusetus ei muuda probleeme olematuks. Vastupidi, igasugune viivitus toob tõenäoliselt pikemas perspektiivis kaasa suuremad sotsiaal- ja tervishoiukulud. Kliima- ja keskkonnategevuse edenemine võib siiski tuua konkreetset kasu. Näiteks on puhtam õhk aidanud päästa sadu tuhandeid elusid Euroopas. Maailma Terviseorganisatsiooni rangemate suuniste saavutamine oleks võinud aidata meil 2019. aastal vältida 170 000 enneaegset surmajuhtumit. Samamoodi saame võtta kliimameetmeid, käsitledes ühtlasi sotsiaalseid kulusid ja aidates neid, kes vajavad abi kõige rohkem.
Vaatamata igapäevaste otsuste keerukusele 2022. aastal, peame olema piisavalt julged, et jätkata Euroopa rohelise kokkuleppe seatud suunal kestlikkuseesmärgi saavutamiseks, mida viivad ellu õigusloomepaketid, nagu näiteks „Eesmärk 55“ pakett. Võti on sotsiaalne solidaarsus. Euroopa on juba algatanud rahastamismehhanisme, et aidata kannatanuid.. Peame tugevdama oma tegevuse sotsiaalset komponenti ja käsitlema sotsiaalset ebavõrdsust, mida võib tekitada majandusüleminek. Ja usun, et üheskoos saame ehitada meie kõigi jaoks parema tuleviku.
Kasutagem järgmist 12 kuud selleks, et suurendada oma püüdlusi, et 2022. aasta oleks solidaarsuse, julguse ja lootuse aasta.
Hans Bruyninckx
EEA tegevdirektor
Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas, detsember 2021
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/articles/solidaarsus-on-voti-covid-19st or scan the QR code.
PDF generated on 2024-12-23 07:21
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega