Kliimaohtude sagedus ja raskus suureneb kogu Euroopas; avaldati uus piirkondlik ülevaade

EEA uus aruanne „Europe’s changing climate hazards“ (Euroopa muutuvad kliimaohud) on interaktiivne aruanne, milles antakse ülevaade Euroopa kõige olulisemate kliimaohtude minevikust ja muutuste prognoosidest ning nende mõjust Euroopa piirkondadele. EEA aruanne on eriti väärtuslik poliitikakujundajatele ja ekspertidele, kes tegelevad Euroopas kliimariskide hindamise ja kohanemise planeerimisega. ELi liikmesriigid võivad seda teavet kasutada ka Euroopa Komisjonile kliimaohtudest teatamiseks.

Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) ja teiste EEA partnerite toel välja töötatud aruanne annab juurdepääsu nii üldisele kui ka üksikasjalikule teabele piirkondlike kliimaohtude kohta ning samuti ülevaate sellest, kuidas need ohud võivad ökosüsteeme ja majandussektoreid mõjutada.

Aruanne kajastab valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli järeldusi, et kliimamuutus põhjustab vaieldamatult äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemist, kuid annab Euroopa kohta üksikasjalikumat teavet.

Prognoositavad muutused tähendavad, et keskmine temperatuur tõuseb jätkuvalt kogu Euroopas ja äärmuslik palavus suureneb veel kiiremini. Aruandes märgitakse, et eurooplased peavad valmistuma äärmuslikult kuumade ilmade arvu tõusuks ja ekstreemsemateks sademeteks.

• Lõuna-Euroopa peaks valmistuma kuumemateks suvedeks, sagedasemateks põudadeks ja tuleohu suurenemiseks.
• Põhja-Euroopas suureneb tõenäoliselt aastane sademete ja tugevate vihmasadude hulk.
• Kesk-Euroopas on suvel tõenäoliselt vähem sademeid, kuid esineb sagedamini ja intensiivsemaid äärmuslikke ilmastikuolusid, sealhulgas tugevad vihmasajud, jõgede üleujutused, põud ja tuleoht.
• Merepinna temperatuur, mere kuumalained ja vee happesus tõusevad eeldatavasti kõigis Euroopa piirkondlikes meredes. Meretaseme tõus kiireneb kõikidel Euroopa rannikutel, välja arvatud Läänemere põhjaosas.

Lisateavet paljude kliimaohtude kohta leiate EEA ja C3Si ühiselt välja töötatud liidesest European Climate Data Explorer.

Taustteave

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverentsil (COP26) kokku lepitud Glasgow kliimakokkuleppes rõhutatakse kiireloomulist vajadust edendada kliimamuutustega kohanemist ning jagada teadmisi ja tehnoloogiaid, et suurendada kohanemisvõimet, tugevdada vastupanuvõimet ja vähendada haavatavust. Dokumendis tunnistatakse ka parimate kättesaadavate teadusandmete – sealhulgas kliimaohte, riske, kadusid ja kahjusid käsitlevad andmed – tähtsust tõhusate kliimameetmete ja -poliitika kujundamiseks.

Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia eesmärk on luua 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeline Euroopa, nõudes usaldusväärsemat teavet kliimamuutuste, nende mõju ja vajaliku kohanemise kohta.

Kooskõlas Euroopa kliimamäärusega vaatab Euroopa Komisjon korrapäraselt läbi liikmesriikide edusammud kliimamuutustega kohanemisel, sealhulgas täheldatud ja tulevaste kliimaohtude osas, mille kohta palutakse riikidel iga kahe aasta tagant aru anda.

Vastavalt liidu elanikkonnakaitse mehhanismile nõutakse, et ELi liikmesriigid ja teised osalevad riigid esitaksid komisjonile korrapäraselt riikliku riskihinnangu.