All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas muutis ukrainlaste elu päevapealt. Selle põhjendamatu sõja mõju tuntakse peale Ukraina ka mujal ning see mõjutab kõiki meid aastaid ja isegi põlvkondi.
2021. aastat iseloomustas COVID-19 ja kliimamuutuste mõju. Energiahindade tõusu ja tervishoiuprobleemide ajal nõuab Euroopa taastumine 2022. aastal raskeid otsuseid. Viivitused või tagasihoidlikkus toovad pikemas perspektiivis tõenäoliselt suuremaid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Sotsiaalse ebavõrdsuse käsitlemine praeguses üleminekus kestlikkusele on meie kõigi parema tuleviku võti.
Euroopa Keskkonnaamet teeb koostööd paljude riikidega, sealhulgas Lääne-Balkaniga. Kuidas edendab see koostöö ELi keskkonnategevust ja kuidas saavad sellest kasu Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Kosovo? Arutasime koordineerimise, võrgustike ja strateegiaprogrammi juhi Luc Basiga, kuidas teeb EEA nende riikidega koostööd keskkonna parendamisel.
Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.
Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Mis ajendab linnu võtma kaalukaid meetmeid selle mõju leevendamiseks ning muutma linnakeskused säilenõtkemaks ja kestlikumaks? Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kestliku linnaarengu eksperdilt Ivone Pereira Martinsilt, kuidas amet sellele tähtsale tööle kaasa aitab.
Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud on peamised riskid, mis ohustavad iga päev eurooplaste tervist ja heaolu. Rääkisime õhusaaste, keskkonna ja tervise töörühma juhi Catherine Ganzlebeni, Euroopa Keskkonnaameti õhukvaliteedi ekspert Alberto Gonzáleze ja Euroopa Keskkonnaameti mürasaaste ekspert Eulalia Perisega, et saada lisateavet, kuidas amet suurendab teadmisi selles olulises töövaldkonnas.
Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.
Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.
Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.
2019. aasta jääb ajalukku Euroopa kliima- ja keskkonnategevuse pöördepunktina. Miljonid inimesed Euroopas ja kogu maailmas on osalenud meeleavaldustel ja nõudnud poliitikakujundajailt tegutsemist. Tõenduspõhistes teaduslikes hinnangutes, näiteks Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2020), rõhutatakse tulevikuprobleemide raskust ja kohese tegutsemise vajadust. Need üleskutsed on nüüd muutumas poliitikateks. Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe on paljutõotav algus algavale kriitilise tähtsusega aastakümnele.
Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.
Eelmise suve kuumalained ja äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid Euroopas uusi kliimarekordeid, rõhutades taas kliimamuutustega kohanemise tähtsust. Kohtusime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise eksperdi Blaz Kurnikiga, et arutada kuu alguses avaldatud EEA uut aruannet kliimamuutuste mõju kohta Euroopa põllumajandusele.
Milline on Euroopa keskkond 25 aasta pärast? Kas meil õnnestub saavutada ühine nägemus „hea elu maakera võimaluste piires“? Kas suudame piirata globaalset soojenemist ja ehitada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi linnu, mida ümbritseb tervistav loodus? Nagu näitasid hiljutised Euroopa Parlamendi valimised, on eurooplased üha enam mures. Ka Euroopa järgmine põlvkond kutsub üles viivitamata tegutsema, ent kuidas mõjutab nende kestliku tuleviku nõue Euroopa keskkonna- ja sotsiaal-majanduspoliitikat? Oma 25. aastapäeval arutame, kuidas on Euroopa keskkonnateadmised ja poliitika viimase 25 aasta jooksul arenenud ja kuidas saab EEA koos oma võrgustikega toetada kestlikkuse saavutamist järgmise 25 aasta jooksul.
Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.
Meie planeet seisab silmitsi ennenägematute keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis üheskoos ohustavad kõigi heaolu. Siiski ei ole veel hilja võtta otsustavaid meetmeid. See ülesanne võib tunduda hirmutav, kuid veel on meil võimalus tagasi pöörata teatud negatiivsed suundumused, kohaneda kahju minimeerimiseks, taastada üliolulisi ökosüsteeme ja kaitsta paremini seda, mis on veel alles. Pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb lähtuda lähenemisviisist, et keskkond, kliima, majandus ja ühiskond on terviku lahutamatud osad.
Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid on maailma kõige ambitsioonikamate seas ning hõlmavad väga erinevaid poliitikaid alates õhukvaliteedi, jäätmete ja veekvaliteedi valdkonnast kuni energeetika ja transpordini. Euroopa Keskkonnaamet aitab liikmesriikide esitatud andmete põhjal jälgida arengut ja tuvastada valdkonnad, kus on vaja tegevust tõhustada. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) asutati 25 aastat tagasi ja ta on pidevalt arendanud oma tegevust andmete ja teadmiste osas, et toetada Euroopa poliitikakujundamist.
Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.
Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.
Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.
Euroopa keskkonnaandmete maastik on viimase nelja aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Keskkonna halvenemise komplekssest laadist tulenevalt on vaja süsteemsemaid analüüse ja asjakohasemaid andmeid. Viimastel aastatel on Euroopa Keskkonnaaamet teinud üha enam süsteemseid analüüse. Euroopa Keskkonnaamet jätkab uute kitsaskohtade tuvastamist ja aitab suurendada Euroopa keskkonnateabe kättesaadavust.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/themes/policy/articles/articles_topic or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-26 16:39
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega