Euroopa ei ole valmis kiiresti suurenevateks kliimariskideks

Äärmuslikud kuumalained, põud, maastikupõlengud ja üleujutused, nagu on olnud viimastel aastatel, muutuvad Euroopas isegi optimistlike globaalse soojenemise stsenaariumide korral veel halvemaks ning mõjutavad elutingimusi kogu maailmajaos. EEA on avaldanud esimese European Climate Risk Assessment (EUCRA) (Euroopa kliimariskide hinnangu), et aidata tuvastada kliimamuutustega kohanemise ja kliimatundlike sektorite poliitikaprioriteete.

Hinnangu kohaselt ei suuda Euroopa poliitikad ja kohanemismeetmed pidada sammu kiiresti suurenevate riskidega. Sageli ei piisa järkjärgulisest kohanemisest ja paljud kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise meetmed nõuavad kaua aega, mispärast võib olla vaja võtta kiireloomulisi meetmeid isegi siis, kui riskid ei ole veel kriitilised.

Mõnes Euroopa piirkonnas esineb korraga mitu kliimariski. Lõuna-Euroopat ohustavad eelkõige maastikupõlengud ning kuumuse ja veepuuduse mõju põllumajandustootmisele, välitöödele ja inimtervisele. Üleujutused, erosioon ja soolase vee sissetung ohustavad Euroopa madalaid rannikupiirkondi, sealhulgas paljusid tihedalt asustatud linnu.

Meie uus analüüs näitab, et Euroopat ähvardavad kiireloomulised kliimariskid, mis suurenevad kiiremini kui ühiskonna valmisolek. Ühiskonna taluvuse tagamiseks peavad Euroopa ja riikide poliitikakujundajad tegutsema kohe, et vähendada kliimariske nii heitkoguste kiire vähendamise kui ka tugevate kohanemispoliitikate ja -meetmete abil.

Leena Ylä-Mononen
EEA tegevdirektor

Paljud kliimariskid Euroopas nõuavad kohest kiiret tegutsemist

Hinnang tuvastas 36 suurt kliimariski Euroopale viies laiemas teemavaldkonnas: ökosüsteemid, toit, tervis, taristu ning majandus ja rahandus. Üle poolte aruandes käsitletud peamistest kliimariskidest nõuavad rohkem meetmeid kohe ning neist kaheksa on eriti kiireloomulised, peamiselt selleks, et säilitada ökosüsteeme, kaitsta inimesi kuumuse eest, kaitsta inimesi ja taristut üleujutuste ja maastikupõlengute eest ning tagada Euroopa solidaarsusmehhanismide, näiteks ELi solidaarsusfondi elujõulisus.

Ökosüsteemid: peaaegu kõik ökosüsteemide klastri riskid nõuavad kiireloomulisi või rohkem meetmeid, kusjuures riskid mere- ja rannikuökosüsteemidele on hinnatud eriti suureks. EEA aruandes tuletatakse meelde, et ökosüsteemid pakuvad inimestele mitmesuguseid teenuseid ja seega on neil riskidel suur potentsiaal võimenduda ka muudesse valdkondadesse, näiteks toidu, tervishoiu, taristu ja majanduse valdkonda.

Toit: kuumusest ja põuast tulenevad riskid taimekasvatusele on Lõuna-Euroopas juba kriitilisel tasemel, kuid risk on olemas ka Kesk-Euroopa riikides.  Eelkõige pikaajalised põuad suurtel aladel on suur oht taimekasvatusele, toiduga kindlustatusele ja joogiveevarudele. Ühe lahendusena vähendaks isegi osaline üleminek loomsetelt valkudelt kestlikult kasvatatavatele taimsetele valkudele põllumajanduse veetarvet ja sõltumist imporditud söödast.

Tervis: kuumus on inimtervisele kõige raskem ja kiireloomulisem kliimariskide põhjus. Kõige suurem on risk teatud elanikkonnarühmadele, näiteks väljas töötajatele, kes puutuvad kokku äärmusliku kuumusega, eakatele ja inimestele, kes elavad halvasti ehitatud eluruumides piirkondades, kus linna soojussaare mõju on tugev või kus juurdepääs jahutusele on ebapiisav. Paljud kliimariskide vähendamise vahendid jäävad väljapoole tavapärast tervishoiupoliitikat, näiteks linnaplaneerimine, ehitusstandardid ja tööõigusaktid.

Taristu: sagedamad ja äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad riske Euroopa tehiskeskkonnale ja elutähtsatele teenustele, näiteks energia-, vee- ja transporditeenustele. Kuigi rannikualade üleujutusriske ohjatakse Euroopas suhteliselt hästi, võib meretaseme tõusu ja tormimustrite muutuse mõju inimestele, taristule ja majandustegevusele olla laastav. Lõuna-Euroopas põhjustavad kuumus ja põuad suuri riske energia tootmisele, edastamisele ja nõudlusele. Ka elamuid tuleb kohandada suurema kuumusega.

Majandus ja rahandus: Euroopa majandus- ja finantssüsteemi mõjutavad paljud kliimariskid. Näiteks võivad äärmuslikud kliimatingimused suurendada kindlustusmakseid, ohustada varasid ja hüpoteeke ning suurendada riikide kulutusi ja laenukulusid. ELi solidaarsusfondi elujõulisus on juba praegu kriitiliselt ohustatud viimaste aastate kulukate üleujutuste ja maastikupõlengute tõttu. Kliimamuutuste mõju süvenemine võib suurendada ka erakindlustuse lünki ja muuta madala sissetulekuga majapidamised haavatavamaks. 

Tõhustatud koostöö on keskse tähtsusega

Euroopa Liit ja liikmesriigid on teinud olulisi edusamme oma kliimariskide mõistmisel ja nendeks valmistumisel. Riiklike kliimariskide hinnangute alusel töötatakse üha enam välja kohanemispoliitikaid. Ühiskonna valmisolek on siiski ebapiisav, sest poliitika rakendamine on jäänud maha riskitaseme kiirest kasvust. 

Enamikku aruandes tuvastatud peamisi kliimariske peetakse ELi, liikmesriikide või muude riigitasandite ühiseks asjaks. EEA hinnangus rõhutatakse, et Euroopa kliimariskide käsitlemiseks ja vähendamiseks peavad EL ja liikmesriigid tegema koostööd ning kaasama piirkondliku ja kohaliku tasandi ka siis, kui on vaja võtta kiireloomulisi ja koordineeritud meetmeid.

Teadmistes EEA aruandes tuvastatud suurte kliimariskide kohta on veel palju lünki. Aruandes märgitakse, ELil võib olla võtmeroll kliimariskide ja nende kuuluvuse mõistmisel ning nende käsitlemisel õigusaktide, nõuetekohaste juhtimisstruktuuride, järelevalve, rahastamise ja tehnilise abi kaudu. Sellised uued teadmised on oluline sisend ka Euroopa kliimariskide järelhindamisel.