järgmine
eelmine
punktid

News

Õhusaastega kokkupuute mõju tervisele ja keskkonnale on kogu Euroopas endiselt suur

Muutke keelt
News Avaldatud 2024-12-19 Viimati muudetud 2024-12-19
4 min read
Photo: © Ivan Beshev, ImaginAIR /EEA
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) viimase õhukvaliteedi mõju hinnangu alusel, mis avaldati täna, mil uued ELi eeskirjad jõustuvad, on Euroopa Liidus veidi alla 240 000 surmajuhtumi aastas tingitud kokkupuutest tahkete peenosakestega, mis on üks peamisi õhusaasteaineid. Viimased andmed kinnitavad taas kord, et eurooplased puutuvad endiselt kokku õhusaasteainete kontsentratsiooniga, mis ületab oluliselt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatavat taset. Eraldi hindamise käigus leiti ka, et peaaegu kolm neljandikku Euroopa ökosüsteemidest puutub kokku kahjustava õhusaastetasemega.

Mugavuse huvides on see toode tõlgitud EL-i asutuste tõlkekeskuse teenuseid kasutades. Kuigi kõik on tehtud täpsuse ja täielikkuse tagamiseks, ei saa me seda garanteerida. Seetõttu ei tohiks juriidilistel ega ametlikel eesmärkidel sellele tugineda. Ametlikuks versiooniks  tuleks lugeda ingliskeelne originaaltekst.

 

Vaatamata probleemidele õhusaasteainetega kokkupuute vähendamisel kinnitavad andmed suundumust, et hinnanguline mõju tervisele, mida põhjustab pikaajaline kokkupuude kolme peamise õhusaasteainega (peenosakesed, lämmastikdioksiid ja osoon), on paranemas, nagu on märgitud EEA ülevaates „Harm to human health from air pollution in Europe: burden of disease status 2024“ (Euroopa õhusaaste kahjulik mõju inimeste tervisele: 2024. aasta haiguskoormus).

Aastatel 2005–2022 vähenes tahkete peenosakeste ehk PM2,5-osakestega seotud surmajuhtumite arv Euroopa Liidus 45% võrra, püsides graafikus, et saavutada 2030. aastaks ELi nullsaaste tegevuskavas sätestatud 55% vähendamise eesmärk.

 

Hea uudis kõigile kodanikele on see, et alates tänasest on kehtestatud rangemad ELi õhukvaliteedi eeskirjad, kuid halb õhukvaliteet mõjutab ikka veel negatiivselt liiga paljusid inimesi kogu Euroopas, eriti linnades, põhjustades haigusi ja enneaegseid surmajuhtumeid, mida on suures osas võimalik ära hoida nende saasteainete taseme vähendamisega keskkonnas. Õhusaastel on ka laiem negatiivne mõju, mis kahjustab meie ökosüsteemide tervist, mistõttu on veelgi olulisem kahekordistada jõupingutusi õhu puhastamiseks.

Leena Ylä-Mononen
EEA tegevdirektor

 

Kehtestatud on uued ELi õhukvaliteedi eeskirjad

Täna jõustunud läbivaadatud välisõhu kvaliteedi direktiiviga viiakse ELi õhukvaliteedi piirväärtused lähemale WHO standarditele, toetades lähiaastatel õhusaaste mõju täiendavat vähendamist tervisele. Siiski on õhusaaste jätkuvalt suurim keskkonnaoht eurooplaste tervisele (millele järgnevad muud tegurid, nt kokkupuude müraga, kemikaalid ja kliimaga seotud kuumalainete suurenev tervisemõju), põhjustades kroonilisi haigusi ja surmajuhtumeid, eriti linnades ja linnapiirkondades.

EEA viimaste hinnangute kohaselt oli ELis 2022. aastal vähemalt 239 000 surmajuhtumi põhjuseks kokkupuude tahkete peenosakeste (PM2,5) saastega, mis ületas WHO soovitatud kontsentratsiooni 5 µg/m3. 70 000 surmajuhtumi põhjuseks on kokkupuude osoonisaastega (O3) ja 48 000 surmajuhtumi põhjuseks lämmastikdioksiidi (NO2) saastega.

Neid saastega seotavaid surmajuhtumeid oleks saanud vältida, kui 2022. aastal oleks järgitud WHO suunavaid väärtusi. Põhiteave iga riigi kohta on esitatud selle pressiteate eraldi lisas, sealhulgas teave mõju kohta tervisele ja ökosüsteemile riikide tasandil.

Lisaks enneaegsetele surmajuhtumitele on suur mõju ka õhusaastega seotud haigustele. EEA ülevaate kohaselt on väga oluline, et neid mõjusid võetaks arvesse õhusaaste üldise tervisekoormuse hindamisel, samuti kasu hindamisel, mida tooks puhtam õhk Euroopas.

 

Õhusaaste mõju loodusele

Õhusaaste avaldab negatiivset mõju ka meie loodusele. EEA eraldi ülevaates „Impacts of air pollution on ecosystems in Europe“ (Õhusaaste mõju Euroopa ökosüsteemidele) vaadeldakse, kuidas taimestik peamiste õhusaasteainetega kokku puutub ning kuidas see avaldub põllukultuuride saagikuses ja majanduslikus kahjus.

EEA ülevaates leiti, et õhus sisalduv lämmastik, mis ladestub ökosüsteemidesse, suurendab toitainetekoormust (eutrofeerumine), mis viib ökosüsteemi struktuuri ja funktsiooni muutusteni (muutused taimeliikides, mis suudavad piirkonnas kasvada). Nimelt esines 2022. aastal 73%-l ELi ökosüsteemidest eutrofeerumise kriitilise koormuse ületamist.

Nullsaaste tegevuskava sisaldab eesmärki vähendada 2030. aastaks selliste ökosüsteemide pindala, kus lämmastiku sadestumine ületab kriitilist saastekoormust, 25% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamine on praegu ebatõenäoline, sest ajavahemikul 2005–2022 vähenes see 13% võrra. 

Samuti puutus umbes kolmandik Euroopa põllumajandusmaadest kokku maapinnalähedase osooni kontsentratsioonidega, mis ületas ELi eeskirjadega taimestiku kaitseks kehtestatud piirväärtust. See põhjustas saagikahjustusi, saagikuse vähenemist ja hinnanguliselt vähemalt 2 miljardi euro suuruse majandusliku kahju. Osoon kahjustab metsi ja taimi, vähendades kasvukiirust ja saagikust ning mõjutades bioloogilist mitmekesisust. 2022. aastal esines 32 EMP liikmesriigis 62% kogu metsapindalast kriitiliste tasemete ületamist, mis on kehtestatud metsade kaitsmiseks osooni eest. Vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste suur vähenemine viimaste aastakümnete jooksul on hapestumise probleemi suures osas lahendanud.

 

Taust

EEA ülevaated: „Harm to human health from air pollution in Europe: burden of disease status 2024 “ (Euroopa õhusaaste kahjulik mõju inimeste tervisele: 2024. aasta haiguskoormus) ja „Impacts of air pollution on ecosystems in Europe “ (Õhusaaste mõju Euroopa ökosüsteemidele) on osa EEA Euroopa 2024. aasta õhukvaliteedi paketist.

EEA on hinnanud õhusaastega kokkupuutest tingitud surmajuhtumite arvu alates 2014. aastast. EEA kasutab WHO 2021. aasta õhukvaliteedi suunistes esitatud soovitusi tervisemõju kohta. Nagu eelnevatel aastatel, ei saa eri õhusaasteainete tervisemõju liita andmete osalise kattuvuse tõttu, sest tekiks topeltarvestus. See kehtib nii suremuse kui ka haiguste kohta.

Lisaks nendele kahele ülevaatele on iga riigi kohta avaldatud ka ajakohastatud teabelehed õhusaaste kohta. Need teabelehed sisaldavad kokkuvõtet õhusaasteainete heitkoguste ja õhukvaliteediga seotud põhilistest andmetest, sealhulgas saastetrendidest aja jooksul ja saastemõjudega seotud tervisemõjudest igas riigis.

Läbivaadatud õhukvaliteedi direktiiv, direktiiv (EL) 2024/2881, jõustub täna, 10. detsembril 2024 pärast selle vastuvõtmist 23. oktoobril 2024. Direktiiviga kehtestatakse uued õhukvaliteedi standardid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks ja mis on paremini kooskõlas WHO soovitustega, ning kohustus jälgida täiendavaid saasteaineid, nagu ülipeened osakesed, must süsinik ja ammoniaak.

Lisateavet läbivaadatud direktiivi kohta leiate Euroopa Komisjoni uudisartiklist ja videost.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: air pollution
Tegevused dokumentidega