All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Keskkonnasaaste mõjutab meie tervist ja elukvaliteeti. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangud toovad esile seda mõju ja võimalikke eeliseid, mida tagab puhtam keskkond. Iga meetmega, mida võtame Euroopa nullsaaste saavutamiseks, saame ära hoida teatud vähijuhtumeid ja parandada elukvaliteeti.
Aasta pärast COVID-19 pandeemia algust, võideldes ikka veel selle tagajärgedega, jätkab Euroopa poliitikapakettide väljatöötamist, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid. On väga oluline, et Euroopa jätkaks nende eesmärkide poole liikumist ning meil oleks 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineks solidaarsusel ja tagaks kõigile tervisliku elukeskkonna.
Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud on peamised riskid, mis ohustavad iga päev eurooplaste tervist ja heaolu. Rääkisime õhusaaste, keskkonna ja tervise töörühma juhi Catherine Ganzlebeni, Euroopa Keskkonnaameti õhukvaliteedi ekspert Alberto Gonzáleze ja Euroopa Keskkonnaameti mürasaaste ekspert Eulalia Perisega, et saada lisateavet, kuidas amet suurendab teadmisi selles olulises töövaldkonnas.
COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui kaitsetud on meie ühiskond ja majandus suurte šokkide ees. Võib eeldada, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjel muutuvad sellised šokid järjest sagedamaks ja tõsisemaks. Ebakindlas ja probleemiderohkes olukorras on meie ainus toimiv valik tagada, et kõik otsused, mida sel kriitilisel perioodil teeme, viiksid meid lähemale meie ühiskondlikele ja kestlikkuse eesmärkidele.
Kuidas saame pärast koroonaviiruse kriisi ehitada kestlikuma ja vastupidavama maailma? Praegusel kriitilisel ajal, kui tehakse meie tulevikku kujundavaid äärmiselt tähtsaid otsuseid normaalse olukorra taastamiseks, koondab Euroopa Keskkonnaamet koroona- ja keskkonnateadmisi ning toetab teadlikku arutelu.
Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.
Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.
On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.
Seniajani seostavad paljud elavhõbedat termomeetritega ning enamik teab, et see on mürgine. Aine mürgisuse tõttu kasutatakse Euroopas elavhõbedat toodetes üha vähem, kuid seda ringleb siiski olulisel määral õhus, vees, pinnases ja ökosüsteemides. Kas elavhõbe on ikka veel probleem ning mida selle lahendamiseks ette võetakse? Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) loodusvarade säästva kasutamise ja tööstuse eksperdi Ian Marnane’iga.
Keskkonnapoliitika väljatöötamine ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt soovivad eurooplased nautida hästi toimiva majanduse hüvesid. Teisalt kaasneb meie elustiilivalikutega märkimisväärne koormus keskkonnale ja tervisele. Parimate võimalike poliitikavalikute tegemiseks on oluline süsteemne arusaam sellest, kuidas on seotud loodus, majandus ja inimeste tervis. Euroopa Keskkonnaameti eesmärgiks on toetada poliitikakujundamist selliste teadmiste pakkumisega.
Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.
Teadaolevalt mõjutab kokkupuude kahjulike kemikaalidega inimeste tervist ja keskkonda. Kuna ülemaailmne kemikaalitootmine on tõusuteel ning välja töötatakse ja kasutusele võetakse uusi kemikaale, siis kuidas me teame, mida võib pidada ohutuks? Arutasime EEA kemikaalieksperdi Xenia Trieriga mitmesuguseid küsimusi, mis käsitlevad kemikaalide ohutut kasutamist Euroopas, ja seda, mida teeb EL kemikaalide võimalike kõrvalmõjude vähendamiseks.
Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.
Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.
Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/themes/human/articles/articles_topic or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-26 14:57
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega