Puhtam õhk oleks võinud 2019. aastal päästa ELis vähemalt 178 000 inimelu

EEA ülevaates „Health impacts of air pollution in Europe“ (Õhusaaste tervisemõjud Euroopas) esitatakse ajakohastatud hinnangud selle kohta, kuidas kolm peamist saasteainet – tahked peenosakesed, lämmastikdioksiid, troposfääriosoon – mõjutasid eurooplaste tervist 2019. aastal. Samuti hinnatakse õhukvaliteedi parandamise võimalikke eeliseid, arvestades Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud uusi suuniseid. Lisaks hinnatakse ülevaates edusamme ELi nullsaaste tegevuskava eesmärgi saavutamisel, milleks on vähendada 2030. aastaks tahkete peenosakestega kokkupuutest tingitud enneaegseid surmajuhtumeid enam kui 55 % võrra.

• EEA viimaste hinnangute kohaselt suri ELis 2019. aastal tahkete peenosakeste saaste tõttu enneaegselt 307 000 inimest^[1]. Vähemalt 58% ehk 178 000 neist surmajuhtumitest oleks saanud ära hoida, kui kõik ELi liikmesriigid oleksid saavutanud WHO uutes õhukvaliteedi suunistes näidatud taseme 5 µg/m³.
• Euroopa õhukvaliteet oli 2019. aastal parem kui 2018. aastal, mis tõi kaasa ka vähem kahjulikke tervisemõjusid. Saaste vähenemine järgib pikaajalist suundumust, mis on ajendatud heitkoguste vähendamise ja õhukvaliteedi parandamise poliitikast.
• ELi nullsaaste tegevuskava, mis on Euroopa rohelise kokkulepe osa, eesmärk on vähendada tahkete peenosakestega kokkupuutest tingitud enneaegseid surmajuhtumeid 2030. aastaks enam kui 55% võrra võrreldes 2005. aastaga. EEA analüüsi kohaselt liigub EL praegu eesmärgi saavutamise suunas, sest selliste surmade arv on aastatel 2005–2019 vähenenud umbes kolmandiku võrra. 

EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx ütleb, et investeerimine puhtamasse küttesse, liikuvusse, põllumajandusse ja tööstusesse parandab kõigi eurooplaste ja eelkõige kõige haavatavamate tervist, tootlikkust ning elukvaliteeti. Ta rõhutab, et need investeeringud päästavad elusid ja aitavad kiirendada CO₂-neutraalsuse ja vastupidava elurikkuse saavutamist.

WHO Euroopa regionaaldirektor dr Hans Henri P. Kluge sõnab, et puhta õhu hingamine peaks olema põhiõigus. See on terve ja produktiivse ühiskonna eeltingimus. Isegi kui õhukvaliteet on Euroopa piirkonnas viimastel aastatel paranenud, on veel pikk tee, et saavutada WHO uutes ülemaailmsetes õhukvaliteedi suunistes sätestatud tase. Ta märgib veel, et WHOs tuntakse heameelt EEA tehtud töö üle, mille tulemusel näidatakse, kui palju elusid saaks päästa, kui saavutataks uus õhukvaliteedi tase, ning see annab poliitikakujundajatele kindlad tõendid, et kõnealune tervisega seotud probleem on vaja kiiresti lahendada.

EEA ülevaade avaldatakse vahetult enne ELi puhta õhu foorumit, mis toimub 18. ja 19. novembril 2021. Foorum koondab otsustajad, sidusrühmad ja eksperdid, et mõelda tõhusate Euroopa, riiklike ja kohalike õhupoliitikameetmete, projektide ja programmide väljatöötamisele ning rakendamisele ja teavitada käimasolevast ELi eeskirjade läbivaatamisest, sealhulgas nende ja WHO õhukvaliteedi suuniste suuremast vastavusseviimisest.

Taustteave

Euroopas on õhusaaste enneaegsete surmajuhtumite ja haiguste peamine põhjus ning suurim keskkonnast tulenev terviserisk. Õhusaastest tingitud enneaegsete surmajuhtumite kõige levinumad põhjused on südamehaigus ja insult. Neile järgnevad kopsuhaigus ja kopsuvähk.

ELi välisõhu kvaliteedi direktiivid kehtestavad peamiste õhusaasteainete standardid. Need väärtused võtavad arvesse WHO 2005. aasta suuniseid ning tehnilist ja majanduslikku teostatavust nende vastuvõtmise ajal.

Käesoleval sügisel avaldatud EEA andmetes näidati, et enamikus Euroopa riikides on õhusaaste tase endiselt üle ELi lubatud piirnormi.

WHO kehtestas hiljuti uued ülemaailmsed õhukvaliteedi suunised rahvatervise kaitseks. Need juhised põhinevad parimate olemasolevate teaduslike tõendite süsteemsel läbivaatamisel õhusaaste mõju kohta inimeste tervisele, mis näitab, et õhusaaste kahjustab inimeste tervist veelgi väiksemates kontsentratsioonides, kui varem arvati.

ELi õhukvaliteedi standardid on oluline poliitikavahend ja nende standardite suurem vastavusseviimine WHO soovitustega koos täiustatud poliitikaga, et vähendada saastet selle tekkekohas, oleks oluline samm Euroopa puhtama õhu saavutamisel.

EEA hinnang võimaliku kasu kohta eeldab sellist stsenaariumi, kus kõik EL 27 piirkonnad, mis 2019. aastal ületasid WHO õhukvaliteedi suunistes tahkete peenosakeste kohta määratud taseme, oleksid saavutanud suunistes määratud taseme, samal ajal kui kõik teised piirkonnad oleksid säilitanud 2019. aastal mõõdetud kontsentratsioonid. See stsenaarium ja vastavad hinnangud kujutavad õhukvaliteedi paranemisest tulenevat minimaalset võimalikku kasu, kusjuures enneaegsete surmade arvu vähenemine on tõenäoline ka piirkondades, kus suunises määratud tase oli juba saavutatud, kuid mis pigem saaks kasu ka ümbritsevate piirkondade puhtamast õhust.

EEA 2019. aasta tervisemõju analüüs tehti WHO poolt 2013. aastal soovitatud kontsentratsioonile reageerimise funktsioonide abil, et see oleks kooskõlas EEA eelmiste aastate hinnangutega. Alates järgmisest aastast loodab EEA oma analüüsi täielikult vastavusse viia WHO uute ülemaailmsete õhukvaliteedi suunistega.