Tervis ja keskkond, sh õhu- ja mürasaaste – Euroopa Keskkonnaameti töö lähivaates

Catherine, miks tegeleb Euroopa Keskkonnaamet tervise- ja keskkonnateemadega? Mis riskid ohustavad meie heaolu enim?

Inimeste ja ökosüsteemi tervis on omavahel lahutamatult seotud. Meie organism vajab toimimiseks iga päev puhast õhku, vett ja toitu. Inimeste ja kogukondadena toimime edukalt siis, kui veedame aega looduses, spordime, suhtleme ja puhkame. Ent kui me elame, töötame, käime koolis või mängime saastunud keskkonnas, kannatavad nii meie keha kui ka vaim. Looduse kaitsmine ei tähenda üksnes meie planeedi kaitsmist, sellega kindlustame ka enda ja oma laste tervise ja heaolu. Saastetekke ennetamine on rahvatervise meede.

Suurim vahetu tervisoht on õhusaaste ja müra, eriti suurlinnades. Pikas perspektiivis seavad kliimamuutused ohtu meie elukorralduse. See hõlmab otseseid inimohvreid kuumalainete, metsatulekahjude ja üleujutuste tagajärjel, aga ka muutuvast ilmastikust tingitud pikemaajalisi ohte toidutootmisele. Samuti näeme muutusi nakkushaiguste levikus, sest neid haigusi kandvad vektorputukad liiguvad kliima soojenedes põhja poole. Lisaks teame, et teatud kemikaalid on tervisele ohtlikud.

Mida on Euroopa Keskkonnaamet seni selles valdkonnas ära teinud?

Me töötame selle nimel, et mõista paremini, kuidas keskkond meie tervist ja heaolu mõjutab. Kogume tõendeid selle kohta, kuidas Euroopa elanikud puutuvad kokku väga erinevate keskkonnariskidega, sh õhu- ja mürasaaste, kliimamuutused ja kemikaalid. Meie hiljutises aruandes „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ — European Environment Agency (Keskkonna hea kvaliteet tagab tervema elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas – Euroopa Keskkonnaamet) tehakse kokkuvõte värskeimatest tõenditest ja hinnatakse tervisemõju. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on Euroopas iga kaheksas surmajuhtum tingitud keskkonnasaastest. Neid juhtumeid oleks võimalik ennetada ja vältida, kui pingutaksime keskkonna kvaliteedi parandamise nimel.

Samuti uurime, kuidas keskkonnariskid ühiskonna lõikes jagunevad, ja selgub, et keskkonnast tingitud stressitegurid avaldavad rängimat mõju meie ühiskonna kõige haavatavamatele inimestele. Saaste ohustab rohkem sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevaid kogukondi. Vaesemaid inimesi, lapsi, eakaid ja kehva tervisega inimesi mõjutavad keskkonnast tingitud terviseriskid raskemalt. Selline riski ebavõrdne jaotumine süvendab Euroopa tervishoius niigi valitsevat ebavõrdsust.

Positiivse poole pealt vaatleme ka looduse pakutavaid kasutegureid. Nimelt on valdaval osal eurooplastest juurdepääs kvaliteetsele joogiveele, Euroopa suplusveekogud on suurepärase kvaliteediga ning pakuvad võimalusi treenimiseks ja lõõgastumiseks.

Kuidas toetab Euroopa Keskkonnaameti töö Euroopa rohelist kokkulepet?

Euroopa Keskkonnaameti töö keskkonna ja tervise valdkonnas koondab olemasolevad tõendid selle kohta, kuidas saaste, kliimamuutused ja ökosüsteemide seisundi halvenemine mõjutavad tervist kõikjal Euroopas. Meie hiljutises aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020“ (SOER 2020) kirjeldatakse seda, kuidas meie praegune eluviis kahjustab keskkonna seisundit – sellega, mida toodame ja tarbime, kuidas energiat kasutame, milliseid liikumisvalikuid teeme ja kuidas toitume. See teadmusbaas toetab jõupingutusi selle protsessi muutmiseks Euroopa rohelise kokkuleppe raames.

Alberto, miks on õhu kvaliteet eurooplaste tervisele nii oluline tegur?

Õhusaastet peetakse Euroopas kõige suuremaks keskkonnariskiks. Vastavalt meie uusimatele hinnangutele põhjustas kokkupuude peenosakestega (saasteaine, mis avaldab kõige rohkem mõju inimeste tervisele) Euroopas 2018. aastal enam kui 400 000 surmajuhtumit, mida olnuks võimalik vältida. Need surmajuhtumid olid peamiselt tingitud südameveresoonkonna ja hingamisteede haigustest ja vähktõvest. Kuid nende väga raskete haiguste kõrval on üha rohkem tõendeid selle kohta, et kokkupuude õhusaastega tekitab ka muid tervisemõjusid. Muu hulgas võib ära märkida selliste haiguste uue laine nagu 2. tüüpi diabeet, süsteemsed põletikud ja vaimse tervise häired, nt Alzheimeri tõbi ja dementsus.

Õhusaaste mõjutab ka keskkonda, näiteks vähendab see teatavate ökosüsteemide elurikkust ning mõjutab taimede ja põllukultuuride kasvu. See mõjutab ka tehiskeskkondi, kahjustades näiteks meie kultuuripärandit.

Kuidas on olukord viimasel paaril aastal paranenud? Mis probleemid vajavad veel lahendamist?

Euroopa Liidu, liikmesriikide ja kohaliku tasandi poliitika ja meetmete rakendamine on vähendanud kõigi õhusaasteainete heidet; vähenenud on ka elanikkonna kokkupuude õhusaastega, tänu millele on selle tervisemõju väiksem.

Heide on saasteainete ja majandussektorite lõikes erinev. Näiteks põllumajandus ja kütuste kasutamine elumajade küttesüsteemides on kaks valdkonda, kus heite edasise vähendamise potentsiaal on kõige suurem. Jätkuvalt on välditavaid surmajuhtumeid talumatult palju, ehkki nende arv on stabiilselt vähenenud. Muret valmistab ka kliimamuutuste üha suurem mõju teatud saasteainete, nt osooni tekkes, samuti vajadus saavutada õhusaaste ja kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikameetmete omavaheline koostoime.

Eulalia, miks jäetakse mürasaaste sageli tähelepanuta ja mida Euroopa Keskkonnaamet selles valdkonnas ette võtab?

Paljud inimesed ei mõista, et mürasaaste on tõsine probleem. See mõjutab meie tervist. Kui mõtleme tervist mõjutavale mürale, mõtleme kontserdile või kuulmist kahjustava müriseva masina lähedal seismisele. Inimesed aga ei mõista, et näiteks pideval liiklusmüral võivad olla mõju, mis ei ole seotud kuulmiskahjustusega, ning see mõju on ränk, põhjustades näiteks südame isheemiatõbe, kõrget vererõhku, rasvumist, diabeeti jne. Ametiasutused teadvustavad, et müra on probleem – seetõttu on meil alates 2002. aastast keskkonnamüra käsitlev Euroopa direktiiv ja uued suunised Maailma Terviseorganisatsioonilt. Suuremaks probleemiks on meetmete võtmine ja vajalike rahaliste vahendite olemasolu. See on keeruline küsimus, sest näiteks linnad ja äärelinnaalad muutuvad üha rahvastatumaks ning nõudlus liikuvuse järele on suurem.

Ameti töö müra valdkonnas keskendub mürasaaste mõju hindamisele Euroopa tasandil. Hindame müraga kokkupuute mõju Euroopa elanikkonna tervisele, tuginedes viimastele Euroopa andmetele.

Mis on teie ülevaate peamised järeldused? Kuidas see erineb Euroopa Keskkonnaameti aruandest, mis avaldati varem käesoleval aastal?

Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Environmental Noise in Europe“ (Keskkonnamüra Euroopas) avaldati märtsis. Nüüd avaldame ülevaate, milles kirjeldatakse keskkonnamüraga kokkupuutest tulenevaid terviseriske Euroopas. Ülevaates kirjeldatakse näitajaid, mida kasutatakse tulevikus müra tervisemõju vähendamise eesmärkide alusena. Meie prognooside kohaselt põhjustab Euroopas pidev kokkupuude müraga igal aastal konkreetse tervisemõjuna 48 000 uut südamehaiguste juhtu ja 12 000 enneaegset surma. Samuti on müra tõttu 22 miljonit inimest pidevalt raskelt häiritud ja 6,5 miljonil on kroonilised rasked unehäired.

Kuidas töö teie kõigi tegevusvaldkondades lähiaastail muutub?

Eeldame, et Euroopa Keskkonnaamet on neis valdkondades edaspidi üha rohkem kaasatud. Loodame, et Euroopa roheline kokkulepe muudab Euroopat ja tulemuseks on suurem teadlikkus sellistest keskkonnaprobleemidest nagu õhu- ja mürasaaste ning et selle tulemusel võetakse paremad poliitikameetmed.

Lisaks rohekokkuleppele avaldas Maailma Terviseorganisatsioon hiljuti keskkonnamüra suunised ja avaldab kohe uued õhukvaliteedi suunised. Usume, et nende suuniste avaldamine muudab müra- ja õhusaaste probleemi veelgi nähtavamaks.