Euroopa õhukvaliteet on viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud, saastega on seotud vähem surmajuhtumeid

EEA aruandest „Õhukvaliteet Euroopas – 2020. aasta aruanne“ selgub, et kuus liikmesriiki ületasid 2018. aastal ELi tahkete peenosakeste (PM_2,5) piirnormi: Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Tšehhi. Ainult neljas Euroopa riigis – Eestis, Iirimaal, Islandil ja Soomes – oli tahkete peenosakeste kontsentratsioon Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rangematest suunisväärtustest väiksem. EEA aruandes märgitakse, et ELi õigusaktides sätestatud õhukvaliteedi piirnormid ja WHO suunised ei kattu täielikult: Euroopa Komisjon soovib lahendada selle probleemi nullsaaste tegevuskava kohaste ELi standardite läbivaatamisega.

EEA uus analüüs põhineb viimastel ametlikel õhukvaliteediandmetel, mis saadi 2018. aastal enam kui 4000 seirejaamast kogu Euroopas.

Euroopa Keskkonnaameti hinnangu kohaselt põhjustas kokkupuude tahkete peenosakestega 41 Euroopa riigis 2018. aastal ligikaudu 417 000 enneaegset surmajuhtumit. Neist ligikaudu 379 000 leidsid aset EL 28 riikides ning 54 000 ja 19 000 surmajuhtumi põhjuseks olid vastavalt lämmastikdioksiid (NO₂) ja troposfääriosoon (O₃). (Need kolm arvu on eraldi hinnangud ja topeltarvestuse vältimiseks ei saa neid liita).

EEA aruandest selgub, et liidu, riiklikud ja kohalikud poliitikameetmed ning heitkoguste vähendamine peamistes sektorites on parandanud õhukvaliteeti kogu Euroopas. 2000. aastast on oluliselt vähenenud peamiste õhusaasteainete, sh lämmastikoksiidide (NO_x) heitkogused transpordisektoris, ehkki liikuvusnõudlus ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide on suurenenud. Energiavarustusega seotud saasteainete kogused on samuti oluliselt vähenenud, kuigi hoonetest ja põllumajandusest pärit heitkoguste vähendamine on aeglane.

Tänu paremale õhukvaliteedile suri 2018. aastal tahkete peenosakeste saaste tõttu enneaegselt ligikaudu 60 000 inimest vähem kui 2009. aastal. Lämmastikdioksiidiga seoses on tehtud suuremaid edusamme: enneaegsed surmajuhtumid on viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligikaudu 54% võrra. Olukorra paranemise üks peamisi põhjusi on keskkonna- ja kliimapoliitikate jätkuv rakendamine kogu Euroopas.

„EEA andmed näitavad, et investeerimine paremasse õhukvaliteeti on investeering kõigi eurooplaste paremasse tervisesse ja tootlikkusse. Poliitika ja meetmed, mis on kooskõlas Euroopa nullsaaste eesmärgiga, tagavad pikema ja tervislikuma elu ning vastupanuvõimelisema ühiskonna,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

„Hea uudis on, et tänu meie rakendatud keskkonna- ja kliimapoliitikale paraneb õhukvaliteet. Me ei saa siiski eirata negatiivseid tagajärgi – õhusaastest tingitud enneaegsete surmajuhtumite arv on Euroopas ikka veel liiga suur. Euroopa rohelises kokkuleppes seadsime endale nullsaaste eesmärgi. Et saavutada edu ja täielikult kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, peame veelgi vähendama õhusaastet ja viima oma õhukvaliteedi standardid paremini vastavusse Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Käsitleme seda oma tulevases tegevuskavas,“ märkis volinik Sinkevičius.

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti nullsaaste eesmärgi ELi tegevuskava, mis on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest.