Lääne-Balkani riigid on Euroopa Keskkonnaameti väärtuslikud partnerid keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisel

Miks on Lääne-Balkani riigid EEA jaoks tähtsad? Mis on koostöö lisaväärtus?

Need riigid on ELiga ühinemise läbirääkijariigid või ühinemiseelsed riigid. Et saada ELi täieõiguslikuks liikmeks, peab kehtestama arvukalt poliitikaid ja keskkond on üks suurimaid poliitikavaldkondi, kus on mitmeid olulisi õigusakte.

Lisaks on Lääne-Balkani riigid meie naaberriigid ja kõik me teame, et keskkond ei tunnista riigipiire. Seega toimub tihe koostöö keskkonnaküsimustes ka ELi huvides.

Lisaks on Lääne-Balkani riikidel kui Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgustikus (Eionet) osalejatel juurdepääs paljudele ekspertidele, kes aitavad neil lahendada keskkonnaprobleeme. Vastutasuks annavad nende riikide eksperdid võrgustikku oma oskusteavet.

Mis valdkonnad on eriti tähtsad EEA tegevuse jaoks?

Meie koostöö tugineb suuresti järelevalvele, aruandlusele ja hindamisele. Lääne-Balkani riigid esitavad EEA-le korrapäraselt andmeid näiteks õhusaaste ja vee kvaliteedi kohta, mis võimaldab meil andmeid töödelda ja hinnata. Need andmed on aluseks teadlikele otsustele.

Selles piirkonnas on mitmeid probleeme, eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega, mida saab korralikult lahendada ainult siis, kui on olemas head ja usaldusväärsed andmed ja teave. Samuti on piirkond eriti haavatav kliimamuutuste suhtes. Piirkonnas on ka palju loodusmälestisi, mis vajavad tõhusat kaitset. Pakkudes eksperditeadmisi ja suurendades suutlikkust, püüab EEA lahendada ka selle valdkonna probleeme.

Kuidas toimub koostöö praktikas?

Lääne-Balkani riigid on kaasatud Eioneti tegevusse koostööriikidena. Praktikas tähendab see, et nendes riikides tegutseb riiklik Eioneti võrgustik. Neid võrgustikke haldavad asjaomastesse ametiasutustesse määratud riiklikud teabekeskused. Teeme tihedat koostööd riiklike teabekeskustega ning neid kutsutakse riiklike teabekeskuste/Eioneti korrapärastele kohtumistele, kus arutatakse ja otsustatakse meie tegevuse strateegilisemaid aspekte. Lisaks koosneb riiklik võrgustik riiklikest tugikeskustest, millest igaüks käsitleb konkreetset keskkonnateemat.

Kõigi liikmes- ja koostööriikide riiklikud tugikeskused kohtuvad korrapäraselt, et arutada Eionetis toimuva koostöö tehnilisi aspekte. Lisaks määrame koos Lääne-Balkani riikide ja muude sidusrühmadega, näiteks Euroopa Komisjoniga, sageli mitu teemavaldkonda, kus on vaja konkreetset abi. Neid küsimusi käsitletakse põhjalikult EEA ekspertide, Euroopa teemakeskuste ja võrgustiku muude asjaomaste partnerite abiga. Peamised valdkonnad, millega tegeleme, on tavaliselt õhukvaliteedi aruandluse toetamine, veekvaliteedi küsimused, bioloogiline mitmekesisus, jäätmed ja kliimaküsimused.

Konkreetse näitena oleme hiljuti avaldanud Lääne-Balkani riikide jäätmekäitluse riigiprofiilid, mida koostame ka ELi riikidele. 

Mis on põhiprobleemid meie koostöö parandamisel keskkonnaküsimuste lahendamisel?

Euroopal on palju ühiseid piiriüleseid keskkonnaprobleeme, näiteks õhu- ja veereostus ning kliimamuutuste mõjudega tegelemine. Nende probleemide korralikuks lahendamiseks on vaja asjakohaseid ja piisavaid andmeid ja teavet.

Oleme näinud, et mõnes riigis on seiretaristu vananenud. Seda on eriti näha õhukvaliteedi seirel. Kuigi Lääne-Balkani riigid osalevad Euroopa õhukvaliteedi indeksis, ei ole nende mõnes piirkonnas piisavalt seirejaamu. Püüame selle probleemi lahendada piirkonna muude sidusrühmade abiga. Ka muudes valdkondades esineb andmelünki, mis vajavad tähelepanu.

Koostöö Lääne-Balkani riikidega algas 20 aastat tagasi. Mida on seni saavutatud?

Oleme teinud nende riikidega koostööd erinevate ühinemiseelsete rahastamisvahendite raames. Aastate jooksul on Lääne-Balkani riigid saanud Eioneti lahutamatuks osaks ja kõik riigid esitavad EEA-le korrapäraselt nõutavaid andmeid.

EEA koostab igal aastal oma liikmes- ja koostööriikide tegevuse ülevaate. Lääne-Balkani riigid on aastate jooksul teinud selgeid edusamme ja on üldiselt saavutanud samaväärseid tulemusi kui EEA liikmesriigid, kusjuures mõni täidab andmete õigeaegsuse ja kvaliteedi nõuetest kuni 100%. Lääne-Balkanist on saanud ka EEA iga viie aasta tagant koostatava keskkonnaseisundi aruande (SOER) lahutamatu osa.

Kuidas sobib see koostöö ELi Euroopa rohelise kokkuleppega? Kas ka Lääne-Balkani riigid soovivad neid eesmärke saavutada?

Lääne-Balkani riigid on nõustunud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga, mis on suuresti kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja mille riigid on laialdaselt heaks kiitnud. 

EEA valmistab praegu ette projektiettepanekut ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) raames. See ettepanek viiakse täielikult kooskõlla rohelise tegevuskavaga ja selles käsitletakse paljusid teemasid, näiteks CO₂-heite vähendamine, ringmajandus, saaste vähendamine, kestlikud toidusüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus. Ettepanekuga soovib EEA aidata Lääne-Balkani riikidel saavutada Lääne-Balkani rohelises tegevuskavas sätestatud eesmärgid.

Kuidas teie arvates areneb see koostöö lähiaastail? Kas on võimalik saada EEA täisliikmeks?

EEA liikmesriigiks võivad saada ka kolmandad riigid, nagu on sätestatud ameti asutamismääruses. Juba praegu on EEA-l kolm liikmesriiki ELi-väliste riikide seas.

Sellega seoses näeme selgelt võimalusi saada EEA liikmesriigiks, kui riigid on tehniliselt valmis. See on väga poliitiline protsess, mida EEA saab mõjutada vähe. Oleme siiski kindlalt pühendunud oma suhete säilitamisele ja tihendamisele lähiaastatel, nagu on sätestatud EEA-Eioneti strateegias aastateks 2021–2030.

Intervjuu avaldati EEA uudiskirjas, detsembris 2021