Valglinnastumine - Euroopas seni tähelepanuta jäänud keskkonnaprobleem

Jätkuv ja kiire valglinnastumine ähvardab Euroopa keskkonna, ühiskonna ja majanduse tasakaalu, teatab uus, täna Kopenhaagenis ilmunud Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) aruanne.
 
Aruanne „Valglinnastumine Euroopas – tähelepanuta jäänud probleem“ näitab, et paljude Euroopa keskkonnaprobleemide põhjus on kiiresti laienevad linnaalad. Maailmamajandus, piiriülene transport, ulatuslikud muutused ühiskonnas, majanduses ja rahvastikus ning eri riikide planeerimisseaduste erinevused on kõik tegurid, mis muudavad linnakeskkonda. Linnaplaneerimise koordineerimiseks ja ohjamiseks on vaja Euroopa Liidu poliitikat, järeldab aruanne.

Valglinnastumine toimub siis, kui linnaala laieneb elanike arvu suurenemisest kiiremini. Aruande järgi on juba üle veerandi Euroopa Liidu pindalast linnastunud. Eurooplaste eluiga pikeneb ja üha enam meist elab üksi, vajades rohkem eluruumi. Me reisime kaugemale ja tarbime rohkem. Aastatel 1990–2000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga.

Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.

„Valglinnastumise põhjus on pigem muutuv eluhoiak ja tarbimisviis kui suurem rahvaarv. Nii elamuehitus, kaubandus, transport kui turism vajavad kõik üha enam maad. Põllumajandusmaa on linnade lähedal sageli suhteliselt odav ja see võimaldabki eelnimetatud tegurite toimel valglinnastumist,” rääkis professor Jacqueline McGlade, EKA tegevdirektor.

„Ka Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja tõukefondid, mille eesmärk on Euroopa ühiskonna arendamine, põhjustavad samas valglinnastumist kogu Euroopas. Rahastuse mõju hindamine on eriti oluline siis, kui Euroopa Liit ja tema liikmesriigid kavandavad Euroopa Liidu järgmise eelarve summade kasutamist. Eelkõige kogevad suuri muutusi uued liikmesriigid. Neile tuleks anda poliitikasuuniseid, et vältida rahastuse järsu lisandumisega tekkivaid keskkonnaprobleeme,“ ütles professor McGlade.

Aruandes on näidisjuhtumid seitsmest Euroopa eri piirkonna linnast, esitades nii hea kui halva linnaplaneerimise näiteid viimasest 50 aastast. Aruanne rõhutab siiski, et valglinnastumine ei ole mõne konkreetse piirkonna probleem, vaid see ähvardab peaaegu kõiki Euroopa linnu. Aruanne soovitab tulevasi meetmeid ja poliitikaid jätkuva valglinnastumise piiramiseks.

Märkused toimetajale

Aruande taust
Aruande koostasid Euroopa Keskkonnaagentuur ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK).

Aruande veebilink on siin: Valglinnastumine Euroopas – tähelepanuta jäänud probleem

EEA Briefing 4/2006 - Valglinnastumine Euroopas

Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA)

Euroopa Keskkonnaagentuur asub Kopenhaagenis. EKA eesmärgiks on toetada säästvat arengut ja aidata saavutada Euroopa keskkonna seisundi märkimisväärne ja mõõdetav paranemine, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset informatsiooni.

Kontaktandmed

Brendan Killeen
Pressiesindaja
Telefon +45 33 36 72 69
Mobiiltelefon +45 23 68 36 71
E-post brendan.killeen@eea.europa.eu    

Marion Hannerup
Side ja sisehalduse osakonna juhataja
Telefon +45 33 36 71 60
Mobiiltelefon +45 51 33 22 43
E-post marion.hannerup@eea.europa.eu