Maa ja mulla kadu inimtegevuse tagajärjel

Millised on maa ja mullaga seotud probleemid?

Maa ja muld on ammenduvad mitte-taastuvad ressursid, mille seisundi halvenemine jätkub, mõjutades nende suutlikkust toimida ja teenuseid osutada. Toidukasvatus, biomassi ja biokütuste tootmine, süsinikdioksiidi säilitamine, mulla elurikkuse tagamine, vee filtreerimine ja toitainete ringlus ning toorainetega varustamine on üha suurema surve all. Ohus on ka mulla loodus- ja arheoloogiline pärand.

Mulla seisundi halvenemises on oma osa mitmel protsessil, sealhulgas mulla erosioon, mulla orgaanilise aine vähenemine, mulla saastumine ja mulla katmine (mulla katmine läbilaskmatu materjaliga ehk läbilaskmatus). Neid põhjustab inimtegevus, nagu maa tarbimine, maakasutuse intensiivsus (mis peegeldub muu hulgas põllumajandusmaal kasutatavate toitainete koguses) ja maa kasutusest välja jätmine. Iga protsess mõjutab maa põhiaspekte ehk maakatet/maakasutust, taimestikku ja mulda. Need määravad kindlaks maaressursi varud ja toimimise ning kaasnevad hüvede- ja teenusevood. Samuti mõjutavad need maa tegelikku väärtust ning panust inimeste hüvangusse ja heaollu.

Mida tehakse nende probleemide lahendamiseks?

ÜRO säästva arengu eesmärgid on seatud sihiks üleilmsetele jõupingutustele maa ja mullaga seotud probleemide lahendamiseks. Sellega seoses käivitati 2012. aastal ülemaailmne maaga seotud näidikute algatus, et töötada välja ülemaailmselt kogutavad maad käsitlevad näidikud, mis on pikaajalises plaanis võrreldavad. Selle algatusega, mis esmalt keskendus maaomandi õigustele, soovitakse mõjutada ka 2015. aasta järgset ülemaailmset tegevuskava. Paraku ei sisaldanud soovitatud näidikud keskkonnakomponenti. EEA ja IASS (Institute for Advanced Sustainability Studies) pakkusid selle puuduse kõrvaldamiseks välja maa ja mullaga seotud näidikud, mis jälgiksid säästva arengu eesmärkide saavutamist maakatte/maakasutuse, maa viljakuse ja mulla orgaanilise süsiniku osas.

Kuidas EEA sellele tööle kaasa aitab?

Meie töötulemusi kasutatakse ELi maa- ja mullapoliitika väljatöötamisel. Üks näide on hiljutine üleeuroopaline hindamine, mis puudutas mulla suutlikkust osutada ökosüsteemiteenuseid. EEA mitmeaastane tööprogramm käsitleb ka maa ressursitõhusust ning ökosüsteemi hindamist ja kapitaliarvestust.

Maa ressursitõhusus uurib maareservi ja sellele esitavate funktsionaalsete nõudmiste tasakaalu. See lähenemine tunnistab maad piiratud ja taastumatu ressursina ning kaalub, kuidas maakatte muutused (nt seoses taristuga ja tööstuslikel eesmärkidel) mõjutavad teenuseid, mida maa saab osutada. See hõlmab ka maa ringlussevõttu vastuseks maa hõivamisele, edendades arendatud, kuid seejärel hooletusse jäetud maa taaskasutust.

Mulla toitainete (nt lämmastik ja fosfor) ning metallide (nt vask, tsink, kaadmium ja plii) tasakaaluga seotud töö annab oma panuse EEA ökosüsteemi hindamise ja kapitaliarvestuse projektidesse. 2014. aastal prognoositi ELi ja liikmesriikide eelarvet ning praegu uuritakse ammoniaagiheite sadestise kriitilise taseme ületamist seoses elurikkusega, lämmastiku ja fosfori leostumist ja äravoolu seoses põhja- ja pinnaveega ning kaadmiumi omastamist seoses toidukvaliteediga.

EEA soovib saada nende küsimuste kohta ühtlustatud andmeid, et riikide andmed oleksid kogu Euroopas võrreldavad. Ta teeb selle nimel koostööd Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC), mis kogub Euroopa Mullaandmekeskuse volitusel mullaandmeid. Maa-andmete aluseks on satelliidikujutistel põhinev Corine maakatte andmekogum ja suure lahutusvõimega andmekihid (HRL), sealhulgas läbilaskmatus.

EEA on maa ja mulla nähtavuse suurendamiseks loonud ka näidikute temaatilise kogumi. See hõlmab praegu maa tarbimist, läbilaskmatust, saastatud alade käitlust ja maa killustatust ning kliimamuutustega seotud töö käigus kogutud näidikud, sealhulgas mulla orgaaniline aine, mullaerosioon ja mullaniiskus.

Kuidas on lood maa- ja mullapoliitikaga?

Maa ja mullaga seotud ELi poliitika on killustatud ning olemasolevad keskkonna-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika sätted ei ole koordineeritud ega terviklikud. 2006. aasta mullakaitse teemastrateegia on juhenddokument, milles selgitatakse, miks on vaja täiendavaid meetmeid, et tagada mullafunktsioonide kaitse kõrge tase ja mulla säästev kasutamine. 2006. aastal esitatud mulla raamdirektiivi eelnõu võeti siiski eelmisel aastal tagasi.

Euroopa Komisjonil on kavas uurida ELi ja liikmesriikide mullaga seotud poliitikat, selle tõhusust ja sidusust ning võimalikke lünki. See on vastuseks seitsmendale keskkonnaalasele tegevusprogrammile, milles EL kohustub maad säästvalt kasutama ja haldama ning mulda kaitsma ja leidma selle saavutamiseks parimaid viise, mis vastaksid proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetele.

Ülemaailmsel tasandil peaksid ÜRO liikmesriigid leppima septembris kokku säästva arengu eesmärkides. Praeguse sõnastuse kohaselt hõlmavad maad ja mulda mitu eesmärki. Maa- ja mullaressursside ülemaailmse kadusuundumuse ümberpööramine sõltub siiski säästva arengu eesmärkide täitmisest riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Geertrui Louwagie

2015. aasta juunis EEA uudiskirjas nr 2015/2 avaldatud intervjuu.