Üleujutustest, põuast ja vee kvaliteedist tulenevad kliimaga seotud terviseriskid nõuavad kiiret tegutsemist

EEA aruandes „Responding to climate change impacts on human health in Europe: focus on floods, droughts and water quality“ („Reageerimine kliimamuutuse inimtervisemõjule Euroopas: üleujutused, põud ja vee kvaliteet“) juhitakse tähelepanu kliimamuutuse veega seotud mõjule, mille tagajärgi tervisele ja heaolule võib juba märgata kõikjal Euroopas, sealhulgas surmajuhtumid, vigastused, nakkushaiguste puhangud ja vaimse tervise häired. 

Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5582 üleujutustega seotud surmajuhtumit ning 702 metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane jõgede üleujutusohuga piirkondades ja ligikaudu 30% Lõuna-Euroopa elanikest kogeb püsivat veepuudust. Kliimamuutus suurendab veelgi inimeste kokkupuudet äärmuslike ilmastikuoludega, millel on tõsised tervisetagajärjed. Üleujutuste, põua, metsatulekahjude või vektorhaiguste ja veega levivate haiguste suurimad tervisemõjud mõjutavad vanemaealisi, lapsi, halva tervisega inimesi, madalama sissetulekuga elanikke, põllumajandustootjaid ja hädaabitöötajaid. 

Neile faktidele tuginedes rõhutatakse aruandes kriitilist vajadust rakendada kiiresti olemasolevaid ELi õigusakte, eelkõige erinevaid Euroopa kliima-, vee- ja tervishoiupoliitikaid, lõimides neid veelgi, ja võtta kasutusele senised lahendused kõigis sektorites ja kõigil valitsustasanditel, et kaitsta elusid, ennetada kahjulikke tervisemõjusid ja suurendada heaolu.

Inimelude ja tervise kaitsmine kliimamuutuse, sealhulgas põua, üleujutuste ja vee kvaliteedi halvenemise eest on äärmiselt oluline ja kiireloomuline. Praegune Euroopa kliima-, vee- ja tervishoiupoliitika loob tugeva aluse tegevusele, kuid meetmeid tuleb rakendada laiemalt ja süstemaatilisemalt. Meie tulevase heaolu tagamiseks peavad kõik valitsustasandid paljudes sektorites võtma kasutusele tõhusad lahendused, et saaksime ennetada ja vähendada füüsilisele ja vaimsele tervisele avalduvaid mõjusid. Meie toetame neid teadmistega EEA ning Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse kaudu.

Leena Ylä-Mononen
EEA tegevdirektor

Tõhusate lahenduste kiirem kasutuselevõtt

Et parandada meie valmisolekut tulevaste kliimaprobleemide lahendamiseks, nagu üleujutused, veepuudus ja vee kvaliteedi halvenemine, on vaja võtta meetmeid nii tervishoiusektoris kui ka muudes sektorites, mis mõjutavad tervist, sealhulgas veemajanduse, ruumilise planeerimise, ehitiste projekteerimise või kindlustuse valdkonnas.

EEA aruande eesmärk on ärgitada tegutsema, tuues erinevaid näiteid praktilistest lahendustest, mis on kasutusele võetud EEA liikmesriikides ja koostööd tegevates riikides.

Ulatuslikumate meetmete eeltingimus on kliimamuutuse parem lõimimine liikmesriikide tervishoiupoliitikasse ning kliimamuutusega kohanemise ressursside ja pädevuse suurendamine, keskendudes piirkondliku tasandi tervishoiule. Kiired saavutused hõlmavad üldsuse teadlikkuse suurendamist riskidest ja lahendustest, samas kui pikaajalised meetmed, sealhulgas taristu parendamine ja looduspõhised lahendused, nõuavad süstemaatilist planeerimist ja investeerimist. Eri elanikkonnarühmade erinev haavatavus ja mõju geograafiline varieeruvus nõuavad võrdsuspõhist, sihipärast lähenemist, et ennetada muutuvas kliimas kõiki kahjustavaid tervisemõjusid.

Peamised riskid, mis nõuavad tegutsemist

Üleujutused

• Aastatel 1980–2022 registreeriti EEA 32 liikmesriigis 5584 üleujutustega seotud surmajuhtumit.
• Praegu elab umbes 53 miljonit inimest (12% Euroopa elanikkonnast) piirkondades, mida võivad ohustada jõgede üleujutused, ehkki sageli on rajatud üleujutuste kaitsevahendid. Aastatel 2011–2021 kasvas see arv 935 000 võrra, mis näitab, et üleujutusaladel toimub pidev areng.
• Iga üheksas Euroopa haigla asub jõe üleujutusohuga piirkonnas.

Põud ja veepuudus

• Veenõudluse ja põua tõttu on paljudes Euroopa piirkondades (mitte ainult Lõuna-Euroopas) peaaegu pidev veepuudus.
• Pikaajalised kuivad ja kuumad ilmad soodustavad metsatulekahjude levikut, peamiselt Lõuna-Euroopas, aga üha enam ka teistes piirkondades. Aastatel 1980–2022 hukkus 32 EEA liikmesriigis 702 inimest otseselt metsa- ja maastikupõlengute tõttu ning põlengusuits mõjutas paljusid.

Vee kvaliteet

• Õhu- ja veetemperatuuri tõus soodustab patogeenide kasvu, suurendades veega levivate haiguste riski.
• Tugevate vihmasadude tõttu on kaks korda tõenäolisem, et veekogudes on patogeenide kahjulikud kontsentratsioonid saastunud äravoolu ja kombineeritud reovee ülevoolu tõttu.
• Madalatel aladel põhjustab mereveetaseme tõus soolase vee levikutpõhjavette ja pinnaveekihtidesse, mis kandub edasi ka põllukultuuridele.
• Vee seiskumine kuivadel perioodidel põhjustab suuremat saasteainete kontsentratsiooni, mis nõuab kulukat reoveepuhastust. Kuivade ja kuumade perioodide ajal võib sinivetikate õitsemine toitaineterikkas vees kahjustada vee kvaliteeti.

Aruande teave

See aruanne avaldatakse Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse tegevuse raames ja täiendab seda. Aruanne tuleneb aasta alguses avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangust, milles rõhutati tervist kui ohustatud sektorit.