Roheline taristu: parem elu looduspõhiste lahenduste kaudu

Mis on roheline taristu ja miks see on oluline?

Euroopa Komisjoni teatises rohelise taristu kohta on seda kirjeldatud kui vahendit, mis toob looduspõhiste lahenduste kaudu ökoloogilist, majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, aitab mõista looduse poolt inimühiskonnale pakutavaid hüvesid ning kaasab investeeringuid nende hüvede säilitamiseks ja suurendamiseks. Teisisõnu on see looduslike, poollooduslike ja rohealade võrgustik, mis osutab inimeste heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid ökosüsteemiteenuseid.

Roheline taristu võib pakkuda samas ruumialas palju eri funktsioone ja hüvesid. Need funktsioonid võivad olla keskkonnaalased (nt bioloogilise mitmekesisuse kaitse või kliimamuutustega kohanemine), sotsiaalsed (nt liigvee äravoolu või roheala tagamine) ja majanduslikud (nt luues töökohti ja tõstes kinnisvarahindu). Võrdlus halli taristu lahendustega, millel on tavaliselt üks funktsioon (nt vee äravool või transport), muudab rohelise taristu atraktiivseks, sest see võib lahendada korraga mitu probleemi. Tavapärast halli taristut on endiselt vaja, kuid seda saab sageli tugevdada looduspõhiste lahendustega.

Näiteks võib rohelist taristut kasutada kanalisatsioonisüsteemidesse ning lõpuks järvedesse, jõgedesse ja ojadesse voolava valinguvee koguse vähendamiseks taimestiku ja pinnase loodusliku talletamis- ja imamisvõime kaudu. Rohelise taristuga kaasnevad hüved võivad sellisel juhul olla süsinikdioksiidi suurem sidumine, paranenud õhukvaliteet, linna soojussaare efekti vähendamine, täiendavad looduslikud kasvu- ja elupaigad ning puhkealad. Rohealad annavad panuse ka kultuuri- ja pärandmaastikku, tagades paikade omanäolisuse, ning linna- ja linnalähipiirkondade maastikku, mille keskel inimesed elavad ja töötavad. Uuringutest selgub, et rohelise taristu lahendused on vähem kulukad kui hall taristu ning pakuvad kohalikule majandusele, sotsiaalstruktuurile ja keskkonnale laiemalt mitmesuguseid kaasnevaid hüvesid.

Millised on peamised probleemid rohelise taristu arendamisel?

Roheline taristu on suhteliselt uus ja keerukas mõiste ning sellel puudub laialdaselt tunnustatud määratlus. Samuti napib kvantitatiivseid analüüse ja näitajaid. Seetõttu on poliitikakujundajatel raske rohelist taristut poliitmaastikuga integreerida. Teatavad rohelise taristu osad kalduvad sellest suundumusest siiski kõrvale. Näiteks ökoduktidel ja sellistel looduslikel veemajandussüsteemidel nagu rohekatused on üldiselt selge funktsioon ning nende tulemuslikkuse hindamiseks on olemas mõõdikud.

Rohelise taristu majanduslik põhjendamine võib samuti näida keeruline, kuid lisaks eespool kirjeldatud hüvede pakkumisele on see sageli odavam, vastupidavam ja jätkusuutlikum. Selle asemel et asudes kohe rakendama halli taristu lahendusi, nagu tammid ja torustikud, peaksid planeerijad kaaluma kõigepealt lammide või märgalade taastamistest saadavat kasu. Lisaks on roheline taristu ette nähtud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, kuid see ei ole ainult elurikkuse kaitsmise vahend. See võib anda olulise panuse regionaal- ja maaelu arengu, kliimamuutuste, katastroofiohu juhtimise, põllumajanduse ja metsanduse ning keskkonnaga seotud ELi poliitikaeesmärkide täitmisesse.

Milline on Euroopa rohelise taristu poliitika ja mida tehakse eespool nimetatud probleemide lahendamiseks?

ELi rohelise taristu strateegias soovitatakse integreerida roheline taristu täielikult ELi poliitikaga, et see saaks kogu ELis territoriaalse arengu tavapäraseks osaks. Strateegias leitakse ka, et roheline taristu võib anda panuse mitmesse ELi poliitikavaldkonda, mille eesmärke on võimalik saavutada looduspõhiste lahendustega, ning seob rohelise taristu kasutamise tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020".

Lisaks on elurikkuse strateegia eesmärk tagada, et „2020. aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja nende teenuseid: selleks luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest". Samuti kutsutakse selles liikmesriike kaardistama ja hindama ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit oma territooriumil. See töö aitab hinnata ökosüsteemiteenuste majanduslikku väärtust ning toetab selle väärtuse lisamist ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse.

Rohelist taristut tunnustavad ka muud ELi poliitikavaldkonnad, eelkõige seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, 2014.–2020. aasta regionaalpoliitika, veepoliitika raamdirektiiv, nitraadidirektiiv ja üleujutuste direktiiv ning ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia.

Loodetavasti suurendavad kõik need algatused rohelise taristu kasutamist poliitikavahendina ja toovad kaasa praktilisi kohalikke lahendusi.

Kuidas EEA sellele tööle kaasa aitab?

EEA on korraldanud poliitikakujundajate ja üldsuse toetamiseks rohelise taristu uuringuid. 2011. aastal avaldati rohelise taristu ja territoriaalse ühtekuuluvuse aruanne, milles rõhutatakse rohelise taristu avastamise ja mõõtmise vahendite väljatöötamise olulisust ning antakse riiklike ja piirkondlike prioriteetide ja eesmärkide seadmiseks vajalikku teavet. Seda kasutati ka ELi rohelise taristu teatise koostamisel.

EEA uuringus „Euroopa rohelise taristu ruumiline analüüs" hinnatakse rohelist taristut kui ökoloogilist ja ruumilist mõistet, mille abil saab tutvustada ökosüsteemi olukorda ja vastupidavust, kaitsta elurikkust ning tuua inimestele kasu edendades ökosüsteemiteenuseid, nagu kliimamuutuste leevendamine, elustikule põhielupaikade tagamine ja elupaikade ühenduvus.

Valmimas on EEA jätkuaruanne „Looduspõhiste lahenduste uurimine – rohelise taristu roll ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude mõju leevendamisel". See näitab eelmistele aruannetele tuginedes, kuidas roheline taristu aitab leevendada kõige kulukamate ja hukatuslikumate loodusohtude hulka kuuluvate äärmusliku ilma ja kliimaga seotud sündmuste negatiivset mõju Euroopas ja kogu maailmas. Aruanne keskendub teatavat liiki sündmustele, mida praegused kliimamuutused suure tõenäosusega võimendavad, näiteks maalihked, laviinid, üleujutused ja tormilainetus. Lisaks käsitletakse aruandes rohelist taristut ja ökosüsteemiteenuseid, mis panustavad ülemaailmse kliima regulatsiooni.

Gorm Dige

2015. aasta septembris EEA uudiskirjas nr 2015/3 avaldatud intervjuu.