järgmine
eelmine
punktid
European Union flag
Home
Topics
Analysis and data
Countries
Newsroom
About us

Vee- ja merekeskkond

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2020-11-23
5 min read
Kogu elu planeedil Maa – sealhulgas ökosüsteemid, ühiskond ja majandus – sõltub veest. Mere- ja magevee ökosüsteemidel on mitu elutähtsat funktsiooni:
  • vee filtreerimine ja säilitamine, ainete lahjendamine;
  • üleujutuste takistamine;
  • kohaliku ja ülemaailmse kliimatasakaalu säilitamine;
  • elurikkuse kaitsmine.

Mee- ja magevee ökosüsteemidel rajanevad mitmesugused kaubad ja teenused ning loodusvarad, kaubandus- ja transpordivahendid ning puhkevõimalused. Nende hüviste kaitsmiseks on vaja avarat ja hõlmavat käsitlust. Vee- ja merekeskkonna poliitikameetmed tuleb ühendada meetmetega, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist ja elurikkust. Nendega tuleb lõimida ka poliitikameetmed, mis on seotud muude lähivaldkondadega, näiteks põllumajanduse, turismi, energia ja transpordiga.

Euroopa mageveevarud on üha suurema surve all ning sajandeid kestnud inimtegevus on oluliselt muutnud Euroopa rannikut ja merd. See on muutnud ranniku- ja mereökosüsteemide keskkonda, põhjustades veereostust ja eutrofeerumist (toitainetega rikastumist), elurikkuse vähenemist, maastiku vaesumist ja ranniku erosiooni.

Veekogude looduslikku voolurežiimi võivad muuta sellised survetegurid nagu maakasutus, veevõtmine ja kliimamuutused. Peale selle ületab mõnes piirkonnas veekasutus vee kättesaadavust, mistõttu tekib veepuudus. Mere- ja mageveevarude kasutamist ja haldamist tuleb täiustada, et veeökosüsteemide pakutavaid hüved oleksid olemas ka tulevikus.

Vee- ja merevarude kaitse – ja nende ökoloogilise kvaliteedi tagamine – on üks Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluseid. Kõigi veeökosüsteemide haldamise raamistiku moodustavad 2000. aasta veepoliitika raamdirektiiv ja 2008. aasta merestrateegia raamdirektiiv. Nendes seatakse eesmärk saavutada tervikliku ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kaudu Euroopa mage- ja mereveevarude hea keskkonnaseisund.

Euroopa veekogud on praegu palju puhtamad kui 25 aastat tagasi, sest asulate reovee tõhusamaks puhastamiseks on investeeritud palju. Samas on veepoliitika raamdirektiivi 2015. aasta eesmärgi saavutanud ainult 53% Euroopa pinnaveekogusid. Ülejäänud pinnaveekogude ökoloogiline seisund on endiselt halb (Euroopa veemajanduse 2012. aasta aruanne).

Kuigi reovee puhastamine on oluliselt parem, ülepüük on vähenenud ja merekaitsealad laienenud, on problemaatiline ka see, kas saavutatakse merestrateegia raamdirektiivis sätestatud ranniku- ja merealade hea keskkonnaseisundi 2020. aasta eesmärgid.

 

Euroopa Liidu poliitika

Euroopa ühiste vee- ja merealade, -varade ja ökosüsteemide kaitsmiseks reostuse, liigse veevõtu ja struktuurimuutuste eest tuleb võtta Euroopa Liidu tasandil kooskõlastatud meetmeid.

Veepoliitika raamdirektiiviga loodi Euroopa Liidu veevarude kaitse ja majandamise raamistik. 2010. aastal võtsid liikmesriigid vastu 160 veemajanduskava aastateks 2009–2015, mille eesmärk on kaitsta ja parandada veekeskkonda. 2016. ja 2017. aastal valmis veemajanduskavade teine kogum, aastateks 2016–2021.

2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa veevarude kaitsmise kava (COM(2012) 673). Selles käsitletakse eelkõige poliitikameetmeid, mis parandavad veeõigusaktide kohaldamist praktikas, ja veepoliitika eesmärkide lõimimist muudesse poliitikavaldkondadesse. Kava tugineb veevarude tõhususe ja kestliku veemajandusega seotud veepoliitikale ning järgib sama ajakava kui Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia kuni 2050. aastani.

Peale veepoliitika raamdirektiivi ja veevarude kaitsmise kava tagavad Euroopa veealade hea seisundi järgmised neli veevarude direktiivi:

Veepoliitika raamdirektiivi eesmärke toetab oluliselt ka üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ), mis toetab üleujutusriski maandamise kavade väljatöötamist.

Merestrateegia raamdirektiiv, mida toetavad veepoliitika raamdirektiiv, elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv, on kogu ökosüsteemil põhinev ühtne raamistik, mille eesmärk on saavutada hea keskkonnaseisund paljude konkreetsete keskkonnaaspektide osas.

Kooskõlas merestrateegia raamdirektiivis sätestatuga tehti selle rakendamisel 2012. aastal kolm olulist saavutust: 1) liikmesriigid esitasid oma merealade keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruanded (merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8); 2) liikmesriigid määratlesid merepiirkondades ja allpiirkondades olevate merealade hea keskkonnaseisundi tähenduse (artikkel 9) ja 3) liikmesriigid tuvastasid keskkonnaeesmärgid ja nende näitajad, millest juhinduda liikumisel hea keskkonnaseisundi saavutamise poole 2020. aastaks (artikkel 10).

Teised olulised Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad, kus kohaldatakse ühtset lähenemisviisi merendusküsimustele ja kus kooskõlastatakse paremini eri poliitikavaldkondi, on integreeritud merenduspoliitika, rannikuala tervikmajandamine, mereruumi planeerimise direktiiv (2014/89/EL) ja ühine kalanduspoliitika.

Euroopa veevarud lähevad korda ka mujal kui ainult Euroopa Liidus. Aastakümneid on kestnud tõhus piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö järgmiste organisatsioonide ja konventsioonide kaudu:

Ka Euroopa Keskkonnaameti (EEA) võrgustik Eionet tagab kindla aluse ühtlustatud poliitika- ja rakendamisraamistiku kehtestamiseks ELi-välistes EMP liikmesriikides ja naabrusriikides.

 

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

EEA missioon on anda õigeaegset, sihipärast, asjakohast ja usaldusväärset teavet vee- ja merendusküsimuste kohta. Selle ülesande täitmist toetab Euroopa maismaa-, ranniku- ja merevee teemakeskus.

EEA toetab Euroopa Liidu praeguse ja tulevase vee- ja merenduspoliitika rakendamist ja hindamist. EEA aitab kaasa ulatuslikule teadmusbaasile seoses Euroopa vee- ja mereökosüsteemide säilitamise, püsivuse ja taastamisega. See annab kindla aluse poliitika kujundamiseks ning see väljendub aruannete, andmete, näitajate ja hinnangutena, mis kõik avaldatakse EEA veebilehel ja veebipõhistel teabeplatvormidel (WISE-Freshwater, WISE-Marine).

Euroopa veeteabesüsteem (WISE) on Euroopa Komisjoni (keskkonna peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus ja Eurostat) ning EEA partnerlus. WISE on mageveeteadmuse tervikportaal. Portaali WISE oluline osa on veeandmete keskus, mis pakub sidusrühmadele Euroopa Liidu institutsioonide kogutud andmeid ja muud teavet. Portaali funktsioonid ja interaktiivsed kaardid annavad juurdepääsu laiaulatuslikule teabele, mis esitatakse geograafilises kontekstis.

WISE-Marine on veebipõhine portaal, mille kaudu jagatakse merekeskkonna teavet Euroopa Liidu tasandil. See keskendub merekeskkonna seisundile Euroopa tasandil ning seda täiendab sarnane piirkondliku ja riikliku tasandi teave, näiteks seoses piirkondlike merekonventsioonide ja liikmesriikide mereteabesüsteemidega. WISE-Marine pakub ühisstandardite kohaseid andmeid ja teavet ning toetab merekeskkonna kaitse ja säästva kasutamise otsuste tegemist.

Lisaks iga viie aasta tagant ilmuvatele EEA keskkonnaseisundi aruannetele avaldab EEA ka Euroopa vee- ja merekeskkonna seisundi aruandeid: Euroopa merede seisund (2015), Euroopa suplusvee kvaliteet (2016, 2017), mereannid Euroopas (2016), jõed ja järved Euroopa linnades (2016), Euroopa veepoliitika ja inimtervis (2016), arktiline keskkond (2017), samuti  vee hinnateavet (2017).

EEA aruannetes käsitletakse poliitika kujundamiseks olulisi veeküsimusi: näiteks ressursitõhusus ja ökonoomsus, ökoloogiline ja keemiline seisund, hüdromorfoloogia (veekogude füüsikalised omadused), haavatavus ja elurikkus.

Euroopa maismaa-, ranniku- ja merevee teemakeskus avaldab oma veebilehel ka tehnilisi aruandeid.

Väljavaated

EEA jätkab teabe andmist ja hindamist, pöörates suuremat tähelepanu ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile, kestlikule veemajandusele ja Euroopa merede säästvale kasutamisele. WISE jätkab selle teadmusbaasi säilitamist, mida on vaja, et jälgida Euroopa liikumist mage- ja mereveevarude hea keskkonnaseisundi saavutamise poole.

Seonduvad lingid

 

Seotud sisu

Seotud andmed

Data
Archived
WISE WFD Database The WISE-WFD database contains data from River Basin Management Plans reported by EU Members States according to article 13 of the Water Framework Directive. The full database is quite complex and not yet made available for public download. However, a number of aggregation queries have been made, these aggregation queries extract data from the database and present it as data tables that can be downloaded in Excel format. Most of the reported data are considered final, however, in some cases they are considered provisional by Member States. The aggregation tables are updated when the underlying WFD Database is updated with new or corrected data. It is therefore important to associate the use of any information in the tables with the date in which data was retrieved. The tables are organised for an access at various levels of overviews versus details - aggregated at country, river basin district (RBD) or in some cases even RBD-subunit level.

Sarnased publikatsioonid

Publikatsioon The Arctic Environment This European Environment Agency (EEA) report contributes to the growing international discourse on the Arctic region. It is both timely and important, since it examines the increasingly rapid changes that are taking place in the Arctic from a European perspective. It considers the national, regional and global challenges and opportunities that are emerging as a result
Publikatsioon European bathing water quality in 2016 Every summer, European holiday resorts fill up with tourists eager to enjoy the warmer weather and the beautiful natural surroundings of this diverse continent. For many, the summer vacation is synonymous with swimming in the sea or in a lake, so it is natural that water quality is an important factor in choosing a destination. To help citizens make informed choices, the European Environment Agency (EEA) and the European Commission publish the annual European bathing water quality report. The information contained in this edition - which covers bathing water quality in 2016 in the EU Member States, Albania and Switzerland - indicates where good quality bathing water is likely to be found in 2017.
Publikatsioon European water policies and human health — Combining reported environmental information Society depends on the satisfactory and sustainable management of water. This report considers three pieces of EU water legislation targeted at particular sectors: the Bathing Water Directive, the Drinking Water Directive and the Urban Waste Water Treatment Directive, and looks at common issues in the context of the Water Framework Directive. A review of the implementation of each of the sectoral directives is provided.
Publikatsioon Rivers and lakes in European cities Most European cities have at least one river or lake crossing their urban landscape. Urbanisation has come at a cost to rivers and lakes, as they have been heavily degraded to enable development, carry waste, supply drinking water and facilitate transport and industry.
Publikatsioon Seafood in Europe — A food system approach for sustainability This report builds on a food system approach to explore the knowledge base, and the mesh of actors and activities that enable the EU to produce, trade and consume seafood. It then further assesses the implications of such a food system analysis for EU policy and knowledge development as a means to transform Europe's food system in line with sustainability goals. The report identifies three complementary pathways in the current EU food and seafood related policy framework, and the related knowledge base that can help support a more functional system.
Publikatsioon State of Europe's seas The main aim of this report is to assess whether Europe's seas can be considered healthy, clean and undisturbed, and productive. These are three core aspects of the EU's main marine policy instrument — the Marine Strategy Framework Directive — and relate to the condition of marine ecosystems and the human drivers of ecosystem change. This assessment also involves identifying the main sustainability challenges affecting our seas, and how the EU is responding to these challenges. Ultimately, the report argues that EU is not on the path to fulfil its ambition of achieving sustainable use of its seas; although it is fully empowered to do so through the current array of policies and knowledge. This report also discusses how a long-term transition to sustainability could then be secured using the available policies and knowledge.
Publikatsioon European waters - assessment of status and pressures This report's results present good and robust European overviews of the data reported by the first RBMPs, and of the ecological status and pressures affecting Europe's waters. Europe's waters are affected by several pressures, including water pollution, water scarcity and floods. Major modifications to water bodies also affect morphology and water flow. To maintain and improve the essential functions of our water ecosystems, we need to manage them well.

Vaata lisaks

Lehekülg Marine pollution and ecosystems This section of the zero pollution monitoring assessment presents available knowledge and trends on marine pollution and associated impacts on ecosystems, and assesses progress towards achieving relevant zero pollution targets and policy objectives.
Kaust Transport Transpordisektor kulutab lõpptarbijana EEA liikmesriikide koguenergiast umbes kolmandiku ning annab rohkem kui viiendiku kasvuhoonegaaside heitest. Sektor on suuresti vastutav ka linnaõhu saastatuse ja mürareostuse eest. Lisaks avaldab transport suurt mõju maastikule, jagades looduslikud piirkonnad väikesteks maatükkideks, mis seab ohtu loomad ja taimed.
Kaust Maakasutus Euroopa on üks maakera kõige intensiivsemalt hõlvatud kontinentidest, kus suurem osa maast jääb asustuse, tootmissüsteemide (sh põllumajanduse ja metsanduse) ja taristute alla. Maa on ammenduv loodusvara: selle kasutusviisid on üks peamisi keskkonnamuutuste põhjusi, millel on suur mõju elukvaliteedile ja ökosüsteemidele, samuti taristu haldamisele.
Kaust Elurikkus. Ökosüsteemid Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks nimetatakse maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide (looduskapital), liikide ja geenide mitmekesisust. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks.
Kaust
Archived
Põllumajandus Et peaaegu pool Euroopa Liidu maismaa-alast on põllumajandustootjate kasutuses, on põllumajandussektor Euroopa keskkonna üks peamisi surveallikaid. Viimase viie kümnendi jooksul on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (CAP) – mis annab ligi poole Euroopa Liidu eelarvest – ärgitanud põllumajandussektorit tootma üha intensiivsemini, nagu on seda teinud ka maailmamajanduse laienev üleilmastumine.
Kaust Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutused on juba käes ja arvatavasti ka jätkuvad: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jää ja lumi sulavad ning merepind tõuseb. Paljudes piirkondades sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslike ilmastiku- ja kliimaoludega seotud sündmused, mille tõttu tekivad sellised ohud nagu üleujutused ja põuad. Ökosüsteemidele, majandussektoritele ning inimeste tervisele ja heaolule avalduv mõju ja nende haavatavus erinevad Euroopa riigiti. Isegi kui heitkoguste vähendamise üleilmsed jõupingutused osutuvad tulemuslikuks, on mõningad kliimamuutused vältimatud ning nende mõjuga kohanemine eeldab lisameetmeid.
Kaust Energia Samal ajal kui energia on oluline tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomisel, tagab see ka inimestele mugavuse ja liikuvuse. Kuid energia tootmine ja tarbimine avaldab keskkonnale märkimisväärset survet kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete vallandumise, maakasutuse, jäätmetekke ja naftareostuse näol. Selline surve aitab kaasa kliimamuutusele, kahjustab looduslikke ökosüsteeme ja inimese kujundatud keskkonda ning mõjub kahjulikult inimeste tervisele.
Lehekülg
Archived
Europe's environment — An Assessment of Assessments In support of the 2011 'Environment for Europe' Ministerial Conference in Astana, EEA has prepared 'Europe's environment — An Assessment of Assessments' (EE-AoA). This report provides a comprehensive overview of available sources of environmental information across the region which directly relate to the themes in focus at the Conference, water and related ecosystems, and green economy.
Lehekülg
Archived
Оценка оценок — окружающей среды Европы В поддержку Конференции министров 2011 года ЕАОС подготовило доклад «Оценка оценок — окружающей среды Европы» (EE‑AoA). В центре внимания настоящей оценки оценок находятся две темы, обсуждаемые на Конференции в Астане: водные ресурсы и связанные с водой экосистемы и „зеленая“ экономика.
Lehekülg
Archived
Окружающая среда панъевропейского региона В целях содействия процессу Европейской экономической комиссии ООН «Окружающая среда для Европы» Европейское агентство по окружающей среде (ЕАОС) выпускает регулярные доклады о состоянии окружающей среды панъевропейского региона.
Lehekülg
Archived
The pan-European environment The EEA regularly reports on the state of the pan-European environment as a support to the UNECE 'Environment for Europe' process.

Permalinks

Geographic coverage

For references, please go to https://eea.europa.eu./et/themes/water/intro or scan the QR code.

PDF generated on 2024-12-23 05:08

EEA Page URL QR

Topics

Tegevused dokumentidega
The EEA is an agency of the European Union

Engineered by: EEA veebitöögrupp

Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18

Software version: EEA Plone KGS 23.9.14

Kood arendajatele

Systems Status

Õigusalane teave

Creative commons license

CMS-i logimine