Liblikad või ettevõtlus – Euroopa ei pruugi kumbagi ohverdada!

Euroopa Keskkonnaameti värske analüüs näitab, et inimeste toidu-, rõiva-, elamu- ja transpordivajadustest tingitud nõudlus loodusvarade järele on kõikjal maailmas kasvamas. Need suurenevad nõudmised looduskapitalile avaldavad nii Euroopas kui ka mujal maailmas üha rohkem survet ökosüsteemidele, majandusele ja sotsiaalsele sidususele. SOER 2010 kinnitab siiski, et hästi kujundatud keskkonnapoliitika parandab jätkuvalt Euroopa keskkonda ilma Euroopa kasvupotentsiaali õõnestamata.

„Me tarbime loodusvarasid üle ökoloogilise stabiilsuse piiri. See kehtib nii Euroopa kui ka kogu planeedi kohta. Seni annavad ebastabiilsusest kõige nähtavamalt märku kliimamuutused, kuid mitmesugused ülemaailmsed tendentsid viitavad sellele, et tulevikus ähvardavad ökosüsteeme suuremad süsteemsed riskid. Praeguse rahanduskriisi olemus annab meile võimaluse järele mõelda,” sõnas Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade.

Täielikuks üleminekuks tõhusa ressursikasutusega keskkonnasõbralikule majandusele on tarvis, et tootmis-, tarbimis- ning üldiste kaubandusotsuste tegemisel võetaks arvesse kõiki keskkonnavarasid – elurikkust, maad, süsinikku, jõgesid, meresid ning õhku, mida me hingame.

„Kiireid lahendusi ei ole, kuid seadusandjad, ettevõtted ja kodanikud peavad tegema koostööd ning leidma uuenduslikke võimalusi ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Tuleviku jaoks on seemned olemas, nüüd on meie ülesanne aidata neil juurduda ja vilja kanda,” tegi McGlade järelduse.

SOER 2010 tõstab esile ka paranenud arusaamise kliimamuutuste, elurikkuse, ressursikasutuse ja inimeste tervise vahelistest seostest ning selle, kuidas niisuguste vahenditega nagu ruumiplaneerimine, ökoloogiline maksureform, saaste vältimine, ettevaatusabinõud ja ressursiarvestus saab toetada looduskapitalil põhinevat tegutsemisviisi nende haldamisel.  

Peamised järeldused ja soovitused

• Kliimamuutused: Euroopa Liit on edukalt vähendanud heitkoguseid ja laiendanud taastuvenergia kasutamist. EL-27 riikide 2009. aasta heitkogused on 1990. aasta määraga võrreldes 17% väiksemad ning seetõttu on nad väga lähedal ühisele eesmärgile vähendada heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra. Mitte kõik selle sektori tendentsid ei ole siiski positiivsed. EL-27 riikide transpordi heitkogused kasvasid aastatel 1990–2008 24%.

• Kliimamuutustega kohanemine: isegi kui Euroopa kõik oma heitkoguste vähendamise eesmärgid täidab ning maailma liidrid jõuavad praegu Mehhikos Cancunis toimuvatel kliimaläbirääkimistel kokkuleppele tõhusates meetmetes, on Euroopal ikkagi vaja kohaneda kliimamuutuste praeguste ja prognoositavate tagajärgedega. Nende väljakutsetega aitab toime tulla looduskapitali hoolikas majandamine.

• Elurikkus, ökosüsteemid ja inimeste tervis: kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis praegu hõlmab ligikaudu 18% ELi maismaast, on aidanud kaitsta ohustatud liike ja säilitada rohealasid vaba aja veetmiseks. Õhu- ja veekvaliteedi alased õigusaktid on vähendanud survet elurikkusele ja inimestele. Teisalt aga takistasid maakasutuse intensiivistumine, elupaikade hävimine ja kalavarude ülepüük ELi täitmast tema eesmärki peatada elurikkuse vähenemine 2010. aastaks.

• Globaalse mõõtmega integreeritud lahendused: näidates erinevate keskkonna- ja muude probleemide vahelisi arvukaid seoseid, õhutab SOER 2010 meid laiendama nende probleemidega tegelevate eri poliitikavaldkondade koostööd (nt leevendama kliimamuutusi ning ühtlasi parandama õhukvaliteeti), et positiivsed tulemused saavutataks kiiremini ning ühiskasu oleks võimalikult suur.

• Ressursikasutuse tõhusus: toidu, energia ja veega kindlustatus on  maakasutuse peamisteks tõukejõudeks kui üksteisega sageli vastuolus olevad vajadused kasvavad (nt. toidu, sööda ja kütuse tootmiseks). Ressursikasutus ja hinnakujundus, mis võtab täielikult arvesse ressursikasutuse tagajärjed, omavad tähtsat rolli ettevõtluse ja tarbjate suunamisel tõhusama ressursikasutuse poole.

• Kodanike kaasamine: üksnes poliitikaga ei ole võimalik keskkonnatendentse peatada ega neile tagasikäiku anda. Meil on vaja kaasata andmekogumise ja sotisaalmeedia kaudu rohkem inimesi, kes on pühendunud enda keskkonnamõju vähendamisele.

Märkused toimetajale

SOER on Euroopa Keskkonnaameti iga viie aasta järel avaldatav keskne aruanne, mille eesmärgiks on anda teavet Euroopa keskkonna seisundist, arengutendentsidest ja tulevikuväljavaadetest, sealhulgas põhjustest, tagajärgedest ja võimalikest reageerimisviisidest. SOER 2010 koosneb neljast põhiosast: (i) peamiste keskkonnateemade (kliimamuutused, elurikkus, maakasutus, õhusaaste, merekeskkond, tarbimine jne) teemaanalüüsid, igaühe juures on esitatud ka olulised faktid ja tendentsid, (ii) Euroopa keskkonna seisukohast oluliste globaalsete megasuundumuste analüüs, (iii) riikide analüüsid ning (iv) integreeritud sünteesaruanne.

Kõik SOERi analüüsid on kättesaadavad veebilehel www.eea.europa.eu/soer.

Euroopa Keskkonnaametist (EKA)

Euroopa Keskkonnaamet asub Kopenhaagenis. Ameti eesmärk on aidata oluliselt ja mõõdetavalt parandada Euroopa keskkonda, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Euroopa Keskkonnaameti liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari, Ühendkuningriik. Koostööriikideks on kuus Lääne-Balkani riiki: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia.

Kontaktandmed

Meediapäringud: