All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Press Release
PRESSITEADE
Kopenhaagen/Genf/Brüssel, 12. mai 2003
Euroopa keskkonna areng on ohus priiskava majandustegevuse tõttu
Keskkonnaseisund terves Euroopas on viimasel aastakümnel mitmes suhtes paranenud, kuid tõenäoliselt tühistab suure osa saavutatud edust majanduskasv, sest valitsused peavad veel palju ette võtma, et vältida majandustegevuse ja keskkonnakoormuste seostumist.
See on üks võtmesõnumeid Euroopa Keskkonnaagentuuri viimases Euroopa keskkonnaseisundi hinnangus, mis avaldatakse täna.
Euroopa Keskkond: kolmas hinnang on koostatud ministrite konverentsiks 'Euroopa Keskkond', mis toimub Kiievis, Ukrainas 21.-23. maini ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all. Kaks eelmist hinnangut avaldati Agentuuri poolt aastatel 1995 ja 1998 vastavalt Sofia konverentsile Bulgaarias ning Århusi konverentsile Taanis.
Värske aruanne võtab vaatluse alla 52 riiki, sealhulgas esimest korda tervikuna Vene Föderatsiooni ja 11 ülejäänud Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riiki.
Aruandest nähtub, et suur osa edust keskkonnaseisundi paranemisel tuleneb jätkuvalt "toruotsa" abinõude rakendamisest reostuse piiramisel või majanduslanguse ja ümberstruktureerimise tulemusena paljudes Euroopa piirkondades.
"Minevikukogemused on meile näidanud, et võime kaotada need saavutused uuesti, kui majanduskasvu aluseks on jätkuvalt pigem traditsioonilised, keskkonda kahjustavad tegevuspõhimõtted kui säästvamad, ökoloogiliselt efektiivsed abinõud," ütles Gordon McInnes, EEA direktori kohusetäitja.
"Erilist ohtu kujutab see EL-i kandidaatriikidele ja EECCA riikidele, kuhu on üle viidud suur osa Lääne-Euroopa ja teiste piirkondade tootvast tööstusest," lisas hr McInnes....
Osundades keskkonnaseisundi suurtele erinevustele regionaalsete piirkondade vahel ja neis endis, kinnitatakse aruandes, et õigesti välja töötatud ja rakendatud keskkonna tegevuspõhimõtted on paljudes valdkondades viinud märkimisväärsetele edusammudele ja keskkonnakoormuste leevendamisele.
Näiteks on Euroopas saavutatud märkimisväärset edu atmosfääri osoonikihti kahjustavate ainete emissiooni vähendamisel. Punktreostusallikatest - nagu tehased - pärineva hapestumist põhjustava heite vähenemine õhku ja vette on üldiselt parandanud mõlema kvaliteeti. Bioloogiliselt tähtsate taime- ja loomaliikide elupaikade kaitse on parandanud viimaste olukorda.
Samas ei ole jäätmemajanduse keskkonnaalased tegevuspõhimõtted toonud loodetavat edu, jätkuvalt on kasvava surve all mõningad loodusressurssid, eriti kalavarud, muld ja maaressurss. Emissioonid vette hajureostusallikatest, nagu põllumajandus, valmistab jätkuvalt muret.
Majanduslik ja sotsiaalne siire 1990ndate algusaastatel - ajal, mil Lääne-Euroopa arenes enam teenindusele orienteeritud ühiskonna suunas ning ülejäänud kontinent liikus turumajanduse poole, ehkki erinevatel kiirustel - on kaasa toonud keskkonnaalaseid paranemistendentse mõningates valdkondades, kuid halvenemist teistes.
Üldiselt on Euroopas täheldatud kasvuhoonegaaside heitekoguste vähenemist. Kesk- ja Ida-Euroopas ning EECCA-riikides on täheldatud nõrgemat põllumajandusest ja tööstusest tingitud survet veeressurssidele. Neis riikides on majanduse ümberkorraldamine olnud ka peamiseks liikumapanevaks jõuks õhureostuse heitekoguste kahandamisel.
Kesk- ja Ida-Euroopas ning EECCA-riikides ohustab majanduslike ümberkorralduste tagasilöögina bioloogilist mitmekesisust maa söötijätmine. Majanduskasv takistab paljusid Lääne-Euroopa riike saavutada nende riiklikke eesmärke kasvuhoonegaaside heitekoguste piiramisel.
Linnastumine ja transpordi infrastruktuur katab suuri viljaka pinnasega maa-alasid ja killustab peamisi loomade ja taimede elualasid mitmel pool üle terve regiooni. Liigkalastamine ohustab mere loodusressursse.
Kuna keskkonnaareng nendel aladel johtub peamiselt üldisest majanduslikust olukorrast, siis suur osa tänasest arengust ei jää tõenäoliselt püsima jätkuva või uueneva majanduskasvu tingimustes. Samal ajal teravnevad ilmselt paljud negatiivsed mõjud jätkuvalt.
Selline tendents on täheldatav juba transpordi alal, kus on aset leidmas märgatav nihe maantee- ja õhutranspordile enam keskkonnasõbralike transpordiliikide asemel, mille tulemusena suurenevad energiatarbimus ja kasvuhoonegaaside heitekogused.
Inimeste tervist ohustab jätkuvalt terve rida keskkonnaga seonduvaid ohtusid. Ohtlike jäätmete tootmine Euroopas kasvab. Joogivee kvaliteet valmistab jätkuvalt muret terves regioonis, eksponeeritus tahkete osakeste saastele on aga muutunud suurimaks õhureostusest pärinevaks ohuks inimeste tervisele Lääne-Euroopa linnades.
Aruandes järeldatakse, et keskkonnamuredega tegelevate põhimõtete väljatöötamist ja rakendamist tuleb kiirendada, kui Euroopa soovib tagada oma keskkonna tõhusa kaitse ning olla edukas enam säästvamale arengule üleminekul.
" EL-i Säästva Arengu Strateegia on sammuke õiges suunas, kuid nõuab energilisemat tegutsemist EL-i liikmesriikide suhtelises heaoluühiskonnas, et jääda keskkonnaalaselt tõsiseltvõetavaks," ütles Mr McInnes.
Ta lisas: "Kõige enam on tunda puudust otsustusmehanismist, mis piisavalt arvestavaks konkureerivaid, kuid sageli üksteist täiendavaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi. Erinevad algatused Euroopa regionaalse energiavaldkonna koostöös on heaks näiteks sellisest toimivast raamistikust."
Aruande lühikokkuvõte on allalaadimiseks veebilehel
http://reports.eea.europa.eu/environmental_assessment_report_2003_10-sum
Täielik aruanne on piirangu lõppemisel saadaval veebilehel
http://reports.eea.europa.eu/environmental_assessment_report_2003_10.
Märkused toimetajatele
Kiievi ministrite konverents on viies sellelaadne sündmus, mis on toimunud protsessi 'Euroopa Keskkond' raames alates 1991. aastast. Informatsiooni konverentsi kohta võib leida http://www.unece.org/env/wgso/index_kyivconf.htm ja http://www.kyiv-2003.info/main/index.php.
Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riigid on Armeenia, Aserbaid žaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Vene Föderatsioon, Ukraina, Kasahstan, Kõrgõstan, Tadžikistan,Turkmenistan ja Usbekistan
EEA-st
Euroopa Keskkonnaagentuur on peamine informatsiooniallikas, mida kasutavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid keskkonnaalaste tegevuspõhimõtete väljatöötamisel. Agentuuri eesmärgiks on toetada säästvat arengut ning aidata saavutada olulisi ja märkimisväärseid paranemistendentse Euroopa keskkonnas õigeaegse, sihipärase, asjakohase ja usaldusväärse informatsiooni pakkumisel tegevuspõhimõtete koostajatele ja avalikkusele. EL-i poolt 1990. aastal asutatud ja Kopenhaagenis alates 1994. aastast tegutsev EEA on Euroopa keskkonna informatsiooni- ja seirevõrgu (Eionet) keskpunkt umbes 300 organiga Euroopas, mille kaudu agentuur kogub ja levitab keskkonnaga seonduvaid andmeid ja informatsiooni.
Agentuuril, mis on avatud kõikidele rahvastele, mis viimase eesmärke jagavad, on 31 liikmeriiki. Nendeks on 15 EL-i kandidaatriiki; Island, Norra ja Liechtenstein, mis kuuluvad Euroopa Majandustsooni liikmeskonda; ja 13 EL-i kandidaatriiki, nimelt Bulgaaria, Küpros, Tšehhi vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovaki vabariik ja Türgi (alates käesolevast kuust). EEA on esimene EL organ, mille liikmeskonda kuuluvad kandidaatriigid. Läbirääkimised EEA liikmeskonda kuuluvuse osas on käimas Šveitsiga.
For references, please go to https://eea.europa.eu./et/pressroom/newsreleases/kiev-et or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-26 14:03
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega