Intervjuu. Tootvad tarbijad ja energiakriis: kodanikud aitavad kaasa Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisele

Termin „tootev tarbija“ näib olevat üha sagedamini kasutatav kogu Euroopas. Mida mõiste „tootev tarbimine“ täpselt tähendab?

Mõiste „tootmine“ on väga lai ja selle määratlused on sageli kattuvad. Kõige kitsamas tähenduses on tootvad tarbijad need üksikisikud, asutused või ettevõtted, kes nii toodavad kui ka tarbivad energiat. Me laiendame siiski mõistet, et hõlmata kõiki, kes aktiivselt panustavad energiasüsteemi, näiteks aitavad stabiliseerida võrku, kasutades oma akusid. Tootvad tarbijad võivad tegutseda üksi või kollektiivselt, näiteks energiaühistuna.

Meie hiljutine EEA aruanne „Energiat tootvad tarbijad Euroopas – kodanike osalemine energiasüsteemi ümberkujundamises“ käsitleb seda uut tava.

Mis on tootva tarbimise põhieelised võrreldes suuremahuliste taastuvenergiajaamadega? Mis on nende puudused?

Eeliseid on palju. Valin näiteks ainult kolm eelist. Esiteks on tootvad tarbijad vähem mõjutatud kõrgetest energiahindadest, sest nad toodavad sageli ise osa enda tarbitavast energiast. Teiseks on paljud tootva tarbimise paigaldised katustel, mistõttu ei vaja nad lisamaad. Kolmandaks rahastavad neid projekte tavaliselt majapidamised, seega on projektid hea viis kaasata erasäästud energiasüsteemi ümberkujundamisse.

On ka olulisi puudusi. Üks peamistest puudustest on see, et tootva tarbimise projektid on sageli vähem kulutõhusad kui suuremahulised projektid, mis võimaldavad mastaabisäästu. Samuti on kritiseeritud tootva tarbimise mõne mudeli suuri algkulusid, mistõttu kõik ei saa seda endale lubada.

Kokkuvõttes arvan, et tuleviku energiasüsteem on detsentraliseeritum ning selles on suure- ja väiksemahulised elektrijaamad ühendatud paindliku tarkvõrgu abil.

Kui palju saavad tootvast tarbijast kodanikud olukorda mõjutada, aidates vähendada praeguse energiakriisi kahjulikku mõju, eelkõige energiaarveid?

Potentsiaal on tohutu. Majapidamine võib mõnikord katta kogu oma elektrivajaduse omatootmisega, eriti koos akude ja soojuspumbaga. Väiksemahulisi projekte saab tavaliselt suhteliselt kiiresti kasutada energiahindade tõusu perioodidel.

Tegelikult näeme viimastel kuudel tohutut nõudlust katuse päikesepaneelide järele. Mõned tegurid siiski piiravad tootva tarbimise projektide kasutuselevõtu kiirust. Näiteks esineb praegu päikesepaneelide ja nende osade tarneraskusi. Loa saamine võib samuti põhjustada viivitusi, nagu ka oskuste vajak. Muidugi ei ole igaühel ka katust, kuhu saaks paneele paigaldada.

Kas algatus tugineb ainult päiksepaneelide kasutamisele tarbijate poolt? Mis muude tehnoloogiatega saame arvestada?

Katuse päikesepaneelid on eelistehnoloogia. Mõned tootvad kolletiivtarbijad investeerivad siiski ka muudesse tehnoloogiatesse, näiteks tuuleenergiasse, väikestesse hüdroelektrijaamadesse või kaugküttesse.

Mis ELi poliitikad aitavad edendada tootvat tarbimist?

Uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivis ja elektrienergia siseturu direktiivis määratleti tootvate tarbijate eri liigid ning sätestati igaühe üksikasjalikud õigused ja kohustused. Kuid suurima tõuke sai tootev tarbimine mais, kui esitati kava REPowerEU plan ettepanek ja selle päikesekatuste algatus. Ettepanek sisaldab õiguslikku kohustust paigaldada päikesepaneelid uutele hoonetele ning motiveerida riike vähendama bürokraatiat, pakkuma stiimuleid ja nõustama kodanikke, kuidas saada tootvaks tarbijaks. See on murranguline.

Kui lihtne oleks energiatarbijal hakata tootvaks tarbijaks?

See sõltub suuresti tootva tarbimise mudelist ja neid on palju. Näiteks peaks oma katusele päikesepaneele paigaldada soovija arvestama suure investeeringuga koos teatava planeerimise, loasaamise ning mõnikord ka kvalifitseeritud spetsialistide ootenimekirjaga.

Teisalt võib suure energiaühistuga liitumine olla peaaegu sama lihtne kui oma energiatarnija vahetamine. Tootvaks tarbijaks saab seega väga erineval moel, kuid selle kiirendamiseks tuleb eelkõige vähendada turule sisenemise tõkkeid.

Mis on peamised probleemid ja takistused, millega tootvad tarbijad kokku puutuvad, ning mida saab valitsus teha?

Oluline on selge, stabiilne ja hästi arendatud poliitikaraamistik. Mõnes riigis ei ole tootev tarbimine nõuetekohaselt lõimitud riigi seadustesse ja õigusnormidesse, mis loob määramatuse tulevaste tootvate tarbijate suhtes. Sageli on takistuseks ka juurdepääs rahastusele ja teabe puudumine. Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused võivad luua ühtsed kontaktpunktid, kus kodanikel on juurdepääs tehniliste ja regulatiivsete aspektide ning olemasoleva rahalise toetuse teabele. Valitsused peaksid käsitlema ka oskuste vajakut ja kohandama kutseõpet turuvajadustele.

Mida EEA teeb edaspidi selles valdkonnas?

Meil on praegu valmimas EEA lühiülevaade, mis on lühike veebipõhine tootvate tarbijate ja linnade hinnang, mille avaldame lähikuudel. Selles analüüsitakse konkreetseid tegureid, mis mõjutavad tootvaid tarbijaid linnapiirkonnas ja kuidas omavalitsused saavad neid toetada.

Javier Esparrago

EEA keskkonna- ja energiaekspert

EEA uudiskirjas 03/2022 avaldatud intervjuu