Intervjuu – Kuidas saavutab Euroopa nullsaaste?

Palju on räägitud ELi 2050. aasta eesmärkidest, Euroopa rohelisest kokkuleppest ja netonullheite saavutamisest. Kuidas sobitub sellega ELi nullsaaste tegevuskava?

Euroopa rohelist kokkulepet toetab mitu ambitsioonikat algatust, mille oluline osa on nullsaaste tegevuskava. Selles esitatakse tegevuskava, et ennetada saaste olulist mõju meie tervisele ja ökosüsteemidele.

Tegevuskaval on palju sünergiat Euroopa rohelise kokkuleppe muude poliitikameetmetega, näiteks kavaga „Talust taldrikule“, ringmajanduse tegevuskavaga, elurikkuse strateegiaga, mullakaitse teemastrateegiaga ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegiaga. Tegevuskava üks põhieesmärke on lõimida saaste vältimine kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse.  

Kuigi kliimamuutus ei kuulu konkreetselt nullsaaste tegevuskava kohaldamisalasse, on selge, et tegevuskava eesmärkide saavutamine aitab meil läheneda netonullheite eesmärkidele, samuti aitab kliimamuutuste vastu võitlemine kaasa saastetaseme vähendamisele.

Nullsaaste tegevuskava toetab ka laiemaid rahvusvahelisi tegevuskavasid, näiteks ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke. Selles tunnistatakse, et keskkonnasaaste ei tunne riigipiire ning näiteks meie tarbimisharjumused ja jäätmekäitlus Euroopas mõjutavad saastetasemeid kogu maailmas.

Mida nullsaaste tegevuskava konkreetselt hõlmab?

See on väga lai ja raskesti määratletav teema, kuid üks põhieesmärke on julgustada ja edendada saaste vältimise lisamist ELi igasse asjakohasesse poliitikasse. Kava muud põhielemendid on näiteks saastega kokkupuute ebavõrdsuse vähendamine, parem rakendamine ja jõustamine, kollektiivne tegutsemine ja muutused kogu ühiskonnas, kogu maailmas nullsaaste suunas liikumise edendamine ja terviklikuma saasteseire arendamine.

Tegevuskavas tunnistatakse ka, et nende eesmärkide saavutamiseks peame tagama, et poliitikameetmed põhineksid saaste vältimisel selle tekkekohas, kusjuures sellised mõisted nagu keskkonnareostuse heastamine ja tekkinud saasteainete kõrvaldamine on vähem kestlikud kui pikaajalised meetmed.

Kavas endas on põhjalik loetelu erimeetmetest, mida tuleb võtta nullsaaste eesmärgi saavutamiseks (koos ajakavaga) ning selles on esitatud ja määratletud üheksa juhtalgatust. Näiteks 1. juhtalgatus on tervisealase ebavõrdsuse vähendamine nullsaaste kaudu.

Tegevuskava üldine ajakava ulatub 2050. aastani. Samas on tegevuskavas ka mitu eesmärki 2030. aastaks, et hoogustada tegevust nullsaaste eesmärgi suunas.

Mis on EEA roll nullsaaste tegevuskavas?

Peame suutma tõhusalt jälgida liikumist nullsaaste saavutamise poole, et mõista, mida teeme hästi, kus on areng aeglasem ja kus on vaja koguda täiendavaid teadmisi. See aitab kaasa kava eesmärkide saavutamisele lähiaastatel.

Tegevuskavas on nõue, et EEA ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) koostavad nullsaaste seire ja väljavaate hinnangu. Täpsemalt vastutab EEA seire hindamise ettevalmistamise eest, kusjuures esimene hinnang on kavas esitada 2022. aasta lõpus ja järelhindamine peaks valmima 2024. aastal.

Selles antakse terviklik hinnang hiljutistele saastesuundumustele ja sellele, kas meie praegused tulemused annavad ELile hea võimaluse saavutada 2030. aasta konkreetsed nullsaaste eesmärgid ja muud praegused poliitikaeesmärgid. Samuti käsitletakse pikemaajaliste, 2050. aasta eesmärkide saavutamise teostatavust.

Kuidas täpselt hakkab EEA jälgima edenemist?

Meie hinnang käesoleva aasta lõpus on lähtejoon, mille suhtes mõõta edenemist tulevikus. Aruanne põhineb kättesaadavatel näitajatel, mis annavad saaste heitkoguste ja mõju hiljutiste suundumuste teavet. Selle teabe põhjal saame teha esialgse analüüsi, kas oleme 2030. aasta konkreetsete eesmärkide saavutamise graafikus ning kas meie suund teistes valdkondades on kooskõlas praeguste poliitikaeesmärkidega.

On oluline, et tõenäoliselt tuvastame analüüsis ka valdkonnad, kus meie teadmised on puudulikud ja kus on vaja välja töötada parem teave ning paremad näitajad, mida kasutada tulevastes hinnangutes. Kasutame ka muid teabeallikaid (nt riigipõhiseid hinnangud või teadusuuringuid), et aidata tuvastada tekkivaid probleeme ja anda varajasi hoiatusi peamiste tulevaste probleemide kohta, mis tuleb lahendada.

Teine hinnang, 2024. aastal, põhineb 2022. aasta aruandel ning sisaldab täiendavaid kättesaadavaid näitajaid ja teavet, et parendada arusaama sellest, kuidas liigume nullsaaste eesmärkide suunas. Seejärel koostab Euroopa Komisjon nende tulemuste alusel poliitikaülevaated, et anda teavet ja suunata tulevast saastega seotud poliitikat.

Kui realistlik on, et saavutame kunagi nullsaaste taseme?

Nullsaaste tegevuskava eesmärgid on tõesti väga ambitsioonikad ja võib kahelda, kas nullsaastet on üldse võimalik saavutada. Samas kui asetada latt nii kõrgele, näeme selgelt süsteemse muudatuse vajadust ning seda, et vaja on terviklikumalt käsitleda saastet ja selle mõju.

Juba praegu tegutseme üle planeedi võimete. Õhu-, pinnase- ja veesaastel on oluline kahjustav mõju meie tervisele ja ökosüsteemidele. Uuringud, näiteks IPBESi bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste ülemaailmne hindamisaruanne näitavad, et praegune inimtegevus kahjustab ökosüsteeme, millest sõltume, ning see ei ole ilmselgelt kestlik. Seepärast peame tegutsema aktiivselt, et saavutada nullsaaste tegevuskava eesmärgid, kui soovime saada kestlikumaks ühiskonnaks.