Eluterve ja tootliku merekeskkonna kujundamine Euroopas ja laiemalt

Euroopat ümbritsevad ookeanid ja mered, mis on läbi aegade kujundanud selle kliimat, majandust ja ühiskonda. Meri on andnud rannikualade kogukondadele tööd ja täisväärtuslikku toitu kogu Euroopas. Meritsi kulgevaid kaubateid pidi on saabunud kaubad koos uute ideede ja innovatsiooniga, samal ajal kui ookeanihoovused kannavad troopikast pooluste suunas soojust, muutes Põhja-Euroopa kliima inimasustuseks sobivamaks.

Ookeanid katavad umbes 70% meie planeedi pinnast ja neil on Maal elu säilitamises oluline roll. Need on koduks paljudele liikidele ja elupaikadele ning igal aastal avastatakse uusi ainulaadsete omadustega liike ja elupaiku. Lisaks maailma kliima reguleerimisele ja elurikkuse toetamisele on ookeanid ka suurim CO₂ siduja. Nad seovad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja aitavad võidelda kliimamuutuste vastu. Ookeanid pakuvad ka töövõimalusi. Euroopa Komisjoni andmetel on sinises majanduses umbes 5,4 miljonit töökohta ja selle kogulisandväärtus on peaaegu 500 miljardit eurot aastas.

Merekeskkonnale avaldatav surve

Kahjuks on ookeanid, sealhulgas Euroopat ümbritsevad ookeanid, inimtegevuse ja kliimamuutuste kasvava surve all. Hiljutised hinnangud näitavad selgelt mereökosüsteemide muutumist või nende seisundi halvenemist. Euroopa merede ökoloogilist vastupanuvõimet võivad veelgi nõrgendada kliimamuutustest tingitud temperatuuritõus ja ookeanide võimalik hapestumine. Suure osa keskkonnasurvest tekitavad merel toimuvad tegevused, nagu loodusvarade (maavarad, kala, koorikloomad jne) ammutamine ja tootmine, transport ja energiatootmine, või reostus, sealhulgas kasutusest kõrvaldatud kalapüügivahendid. Näiteks kahjustab intensiivne põhjatraaliga kalapüük merepõhja füüsiliselt, tehes kahju elupaikadele. Ballastveega tuuakse sisse võõrliike, mis võivad mõjutada terveid ökosüsteeme, eelkõige sellistes piirkondlikes poolsuletud meredes nagu Läänemeri ja Must meri.

Maismaal toimuvad tegevused (nt põllumajandusväetiste ja tööstuskemikaalide kasutamine) ning reovesi suurendavad survet veelgi. Näiteks tööstuslikud mineraalväetised sisaldavad selliseid kemikaale nagu fosfor ja lämmastik, mis toimivad merekeskkonda jõudes toitainena, tekitades muu hulgas vetikate vohamist. Vetikate ülemäärane kasv võib põhjustada vees hapnikukadu, lämmatades muud veeliigid. Samuti jõuavad reoveesüsteemide ja jõgede kaudu ookeanidesse plastpakendid ja hügieenitoodetes kasutatavad mikroplastid. Plast puruneb ning paljud mereliigid peavad väikesi tükke ekslikult söögiks – see võib lõppeda nende surmaga. Plast siseneb isegi inimeste toiduahelasse. Ülemaailmne ja Euroopa nõudlus toorainete ja muude ressursside järele ärgitab riike ja ettevõtteid vaatama uute võimaluste otsingul maismaa- ja rannikualadest kaugemale. Sellega võib kaasneda täiendav surve merekeskkonnale.

Sinine majandus Euroopas

Tunnistades nii Euroopa merede ökoloogilist kui ka majanduslikku tähtsust, on Euroopa Liit kehtestanud Euroopa merede säästva kasutamise kavandamiseks ja reguleerimiseks poliitika ja meetmed, mis hõlmavad mitmesuguseid tegevusalasid, nagu kalandust, avamere energiatoomist ja mereelurikkuse kaitset. 2008. aastal vastu võetud merestrateegia raamdirektiivi eesmärk on tagada asjaomaste ELi poliitikameetmete sidusus ning selles on püstitatud kolm Euroopa meredega seotud eesmärki: et need oleksid tootlikud, terved ja puhtad. Need jõupingutused on kooskõlas ELi sinise majanduskasvu tegevuskavaga, s.o pikaajalise strateegiaga säästva majanduskasvu toetamiseks mere- ja merendussektoris tervikuna, millega kaasneb mereruumi planeerimise direktiiv. ELi selle valdkonna poliitika on kooskõlas ka säästva arengu eesmärkidega, eelkõige 14. ja 6. eesmärgiga.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangus Euroopa merede olukorra kohta järeldati kättesaadavate andmete põhjal, et kuigi Euroopa meresid võib pidada tootlikuks, ei saa neid pidada terveks või puhtaks. Mõnes valdkonnas on olukord siiski paranenud. Näiteks on ELi liikmesriigid juba määranud üle 9% oma meredest merekaitsealadeks. Samuti näib vähenevat kalapüügi- ja toitainesurve. Hoolimata nendest sammudest paremuse poole on merede kasutamine jätkuvalt mittesäästlik, mis seab ohtu mitte üksnes merede tootlikkuse, vaid ka inimeste heaolu. 

Euroopa ja ülemaailmsed jõupingutused

Mered on Euroopa looduskapitali osa ning nende kaitseks ja kasutamiseks on vaja ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat Euroopa lähenemisviisi, mis peab minema valdkondlikest meetmetest kaugemale. Paljud surveallikad on seotud mittesäästvate tarbimis- ja tootmistavade või maismaalt lähtuva inimtegevuse või nõudlusega. Seetõttu võib parem olmejäätmete käitlus (vähem plasti looduses) või üleminek puhtamatele transpordiliikidele (väiksemad kasvuhoonegaaside heitkogused) olla merekeskkonnale sama suureks abiks kui säästvate kalandustavade edendamine. Viimastel aastatel on ELi poliitikas (nt ringmajanduse pakett, kliima- ja energiapakett ning vähem CO₂-heidet tekitava arengu strateegia) üha rohkem võetud kasutusele terviklikke lähenemisviise, et lahendada laiemaid sotsiaal-majanduslikke ning keskkonna- ja kliimaprobleeme.

Merekeskkonna puhul tähendaks terviklik lähenemisviis ökosüsteemipõhise majandamise kasutuselevõttu ja tooks kokku erinevad ELi juhtimisfoorumid, mis tegutsevad näiteks ühise kalanduspoliitika, mereruumi planeerimise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi raames.

Nagu paljud teised ülemaailmsed probleemid (nt õhusaaste, kliimamuutused) nõuab ka Euroopa merede tervise tagamine ülemaailmset lähenemisviisi. Ülemaailmse koostöö edendamiseks ja ookeanide ülemaailmse haldamisega seotud küsimuste lahendamiseks võõrustab Euroopa Liit 2017. aasta oktoobris Maltal konverentsi „Our Ocean“ („Meie ookean“). Euroopa Keskkonnaamet ja Euroopa Komisjon tutvustavad sellel üritusel WISE-Marine'i, merekeskkonnaalase teabe Euroopa tasandil jagamise platvormi, mille eesmärk on toetada ookeanide haldamist ja ökosüsteemipõhist majandamist.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas nr 2017/03, september 2017