Kemikaalid Euroopas: inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju mõistmine

Millised on peamised murekohad seoses kemikaalide mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale?

Oleme paari viimase aastakümnega teinud suuri edusamme – toona oli keemiline saaste väga nähtav – ja nüüd on meil ELis kehtestatud palju parem kaitse paljude kahjulike ainete eest. Ent aastatel 1950–2000 kasvas kemikaalide tootmine üle maailma enam kui 50 korda ning iga päev registreeritakse maailmas mitmeid uusi kemikaale. See suurendab üldist survet, mida kemikaalid keskkonnale ja inimestele avaldavad, seega ka kahju riski. Kokkupuude kahjulike kemikaalidega nii siseruumides kui ka välitingimustes võib põhjustada arvukaid terviseprobleeme, sealhulgas hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi, allergiaid ja vähki.

Samamoodi mõjutab näiteks pestitsiidide kasutamine ja püsivate saasteainete ladestumine elusloodust ja ökosüsteeme. Katseid küll tehakse, ent need on aeganõudvad ja kulukad ega suuda hõlmata kõiki kokkupuutestsenaariume. Samuti näitab kogemus, et see, mida me kunagi pidasime ohutuks, avaldab sageli siiski mõju, mis ilmneb hiljem. Keeruline on säilitada kasu, mida kemikaalid inimestele ja majandusele pakuvad, vähendades samal ajal nende kõrvalmõjusid.

Kas ikka veel kasutatakse selliseid kemikaale, mille pärast peaksime muret tundma?

Enamik varasemaid jõupingutusi on olnud suunatud üksikutele ainetele, mida peeti kahjulikuks. Probleem seisneb selles, et võib kuluda väga kaua aega, enne kui meil on kahjulikkuse tõendamiseks piisavalt andmeid, aga vahepeal on kemikaalid levinud. Seda liiki sekkumised on näiteks bensiinis sisalduva plii ja teatavate pestitsiidide probleemiga tegelemine. Mõnikord võivad ka asenduskemikaalid ühel või teisel viisil sama halvad olla.

Teiseks tuntakse üha enam muret kemikaalide segude ja nende koostoime põhjustatud riskide pärast, mida kemikaalide hindamise ajal tavaliselt ei kaaluta. Praegu teame ka seda, et teatavad rahvastikurühmad, näiteks lapsed ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, on kemikaalide suhtes teistest tundlikumad.

Peale selle ei ole kõikide kemikaalide mõju kohene, vaid see võib tekitada haigusi palju hilisemas eluetapis, nagu endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide puhul, mis vähendavad viljakust ning põhjustavad kõrget kolesteroolitaset ja rasvumust. Mõne kemikaali mõju avaldub juba väga väikeste annuste juures, samas kui teiste puhul ei pruugita mõju märgata enne, kui kogused on jõudnud kriitilisele tasemele, mis toob kaasa terviseprobleeme. Kokkuvõttes on meie teadmised kemikaalide üldise surve mõjust nii inimestele kui ka ökosüsteemidele jätkuvalt väga piiratud. 

Mida teeb EL kemikaaliprobleemi lahendamiseks?

EL tegutseb oma kodanike kaitsmiseks mitmel rindel. Meil on REACH-määrus, mis on tõenäoliselt kõige edumeelsem kemikaale käsitlev õigusakt maailmas; praegu on pooleli selle läbivaatamine. Samuti kontrollib Euroopa Komisjon kemikaale käsitlevaid õigusakte õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames. Euroopa Parlament on tõstatanud küsimuse seoses kemikaalisegude ja puhta materjali tsüklitega ringmajanduses ning sellega seoses koostab komisjon mürgivaba keskkonna strateegiat.

Peale selle tegelevad mitu ELi ametit kemikaalide eri aspektidega. Helsingis asuv Euroopa Kemikaaliamet toetab REACH-määruse rakendamist ja Parmas paiknev Euroopa Toiduohutusamet uurib kemikaale, mis võivad sattuda meie toidu sisse. Meil on olemas ELi amet, mis tegeleb ravimite ohutusega, teise ameti tegevusala on tööohutus ja töötervishoid ning nüüd on käivitatud ka uus inimeste bioseire erialgatus, et saada paremat teavet kodanike tegeliku kokkupuute kohta kemikaalidega. Seega tehakse küll palju, ent jätkuvalt tekivad küsimused. Kas me kasutame nii paljude kemikaalide käsitlemisega seotud probleemide lahendamiseks õigeid vahendeid? Kas me saaksime teha enamat toodete ja kemikaalide olelusringi uurimiseks?

Mis on inimeste bioseire algatus?

Euroopa inimeste bioseire algatusega (HBM4EU), milles EEA osaleb, uuritakse konkreetselt ELi kodanike kokkupuudet kemikaalidega, olenemata viimaste allikast. Vereproovide kogumise ja analüüsimise kaudu plaanitakse teada saada näiteks seda, kas kemikaalidega kokkupuutel esineb mingeid kohalikke või piirkondlikke tulipunkte, milliste kemikaalidega me kokku puutume ja kas teatavad rahvastikurühmad puutuvad kemikaalidega kokku ulatuslikumalt kui teised. See teave peaks aitama kindlaks määrata saasteallikate asukoha ning toimima vahendina, mida poliitikakujundajad saavad kasutada sekkumismeetmete prioriseerimiseks ja suunamiseks.

Projekti teine element on kodanikele kemikaalide kohta usaldusväärse ja faktipõhise teabe pakkumine. Oleme varem näinud (eriti Põhja-Euroopas), et kodanike aktiivne osalemine, näiteks vabaühenduste kaudu, võib soodustada positiivse muutuse jaoks vajalikku dialoogi ja koostööd ettevõtjate ja poliitikakujundajatega.

Mida EEA kemikaalide ja keskkonna kontekstis veel teeb?

EEA-l on suhteliselt laiaulatuslik roll teadmiste kogumises kemikaalide mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele, samuti jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse kohta ringmajanduses.

Samas on ka suur osa tööst, mida me teeme eri teemavaldkondades, seotud kemikaalidega. Näiteks on õhusaaste, tööstusheidete, kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete ning vees ja mullas sisalduvate saasteainete mõju suurel määral põhjustatud kemikaalidest. Mitmes nimetatud valdkonnas koostame näitajaid ning aitame teha kemikaale käsitlevad andmed teadlaste, poliitikakujundajate ja üldsuse jaoks avalikult kättesaadavaks. Seda tehakse nii meie veebisaidi kui ka muude vahendite, näiteks kemikaalide seire teabeplatvormi (PPCHEM) kaudu. Üldiselt oleme selles valdkonnas suhteliselt väike tegija, kuid minu arvates võiks meil olla oluline roll laiema sotsiaalse konteksti uurimisel, muu hulgas näiteks seoses sellega, kuidas kemikaalid takistavad või soodustavad üleminekut vähese CO₂-heitega ringmajandusele Euroopas.

Xenia Trier

EEA kemikaaliekspert

Intervjuu avaldatud EEA uudiskirjas nr 2017/2, juuni 2017