Selged võimalused Euroopa jäätmetekke ja majanduskasvu lahtisidumiseks

Jäätmetekke vältimine on Euroopa ressursitõhusale ja kliimaneutraalsele ringmajandusele ülemineku strateegia oluline osa. Jäätmeteke Euroopas kasvas 5,2% võrra aastatel 2014–2018, samal ajal kui SKP kasvas ELis 14,8% võrra vastavalt Euroopa Keskkonnaameti aruandele „Progress towards preventing waste in Europe — the case of textile waste prevention“ (Jäätmetekke vältimise edusammud Euroopas -– tekstiilijäätmete vältimine). Samade andmete suundumustest on näha ka seda, et riikide poolt kasutusele võetud esimesed jäätmetekke vältimise programmid, mis kehtisid enamikus ELi riikides alates 2013. aastast või varem, ei olnud piisavad, et vähendada tekitatud jäätmete hulka.

Analüüsist selgub, et jäätmeteke sõltub endiselt väga palju majanduse arengusuundadest, kuid kokkuvõttes on EL suutnud saavutada majanduskasvust madalama jäätmetekke kasvu ehk nn seotuse suhtelise vähenemise. Siiski on vaja teha rohkem, et tagada jäätmete tekke tegelik vähenemine kasvavas majanduses. Konkreetsete eesmärkide seadmine (poliitikakujundamise tugev tõukejõud) aitaks tugevdada ennetuspoliitikat ELi ja riiklikul tasandil.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsis vaadeldi riiklikke jäätmetekke vältimise programme ning eelkõige jäätmevooge, näitajaid, eesmärke ja jäätmetekke vältimise meetmeid. Ülevaatest selgus, et selle aasta seisuga ei ole 32st kontrollitud riigist kümnel ELi õigusaktidega ettenähtud jäätmetekke vältimise programmi.

Tähelepanu keskmes on tekstiilijäätmed

Tekstiiljäätmete korral oleks suur kasu parematest jäätmetekke vältimise meetmetest, sest tegu on jätkusuutmatute tarbimisharjumustega seotud kiiresti kasvava ja suure keskkonnamõjuga jäätmevooga. Keskmine eurooplane toodab umbes 11 kg tekstiilijäätmeid aastas.

Tekstiilijäätmete tekke vältimisel on suur potentsiaal, peamiselt tekstiilitarbimise vähendamise, ökodisaini ja korduskasutamise kaudu. Selle hõlbustamiseks tuleks tähelepanu pöörata tootekujundusele, et propageerida vastupidavaid ja kauakestvaid materjale, samas tuleks toetada parandamist (nt maksusoodustuste kasutamisega) ja korduskasutamist (nt eeskirjade kaudu).

Uus EEA ülevaade: ringlussevõetavate jäätmetega kauplemine Euroopas

Hiljuti avaldatud EEA ülevaates „Linking cross-border shipments of waste in the EU with the circular economy“ (Piiriüleste jäätmesaadetiste ühendamine ringmajandusega ELis)  vaadeldakse ka ringlussevõetavate tavajäätmetega kauplemise olukorda ELis. Lisaks sellele, et ülevaates toetatakse käimasolevat ELi jäätmesaadetiste määruse läbivaatamist Euroopa Komisjonis, antakse seal teavet ringlussevõetavate materjalidega kauplemise kohta ELis ning võimalike lahenduste kohta, mis aitavad tagada, et jäätmeid töödeldakse parimal võimalikul viisil kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega. 

Järgides ELi jäätmealaste õigusaktide aluseks olevat „läheduse põhimõtet“, töödeldakse üle 90% ELi jäätmetest selles riigis, kus need tekkisid. Piiriülene kauplemine ringlussevõetavate tavajäätmetega pakub aga võimalusi leida keskkonnahoidlikke jäätmetöötlusviise, mis võimaldavad toota kvaliteetset ümbertöödeldud toorainet ning järgida ringmajanduse põhimõtteid.