Euroopa linnade õhukvaliteedi parandamine toob tervisele palju kasu

Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Õhukvaliteet Euroopas 2017“ esitatakse õhukvaliteedi ja selle mõju ajakohastatud analüüs, mis tugineb 2015. aastal enam kui 2500 Euroopa seirejaamast saadud ametlikele andmetele. Aruanne avaldati 2017. aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames.

Andmetest ilmneb, et tänu varasemale ja praegusele poliitikale ning tehnoloogia arengule on õhukvaliteet Euroopas aeglaselt paranemas. Sellegipoolest mõjutab suur õhusaaste eurooplaste tervist olulisel määral ning kõige kahjulikumad on tahked peenosakesed (PM), lämmastikdioksiid (NO₂) ja troposfääriosoon (O₃).

Aruande kohaselt põhjustas tahkete peenosakeste (PM_2,5) kontsentratsioon 2014. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 428 000 enneaegset surma, neist 399 000 EL 28s. Halb õhukvaliteet mõjutab märkimisväärselt ka majandust, suurendades meditsiinikulutusi, vähendades töötajate tootlikkust ja kahjustades pinnast, saaki, metsi, järvi ja jõgesid.

„Meie kui ühiskond ei tohiks leppida õhusaastega kaasneva kuluga. Julged otsused ja targad investeeringud puhtamasse transporti, energiasse ja põllumajandusse aitavad lahendada saasteprobleeme ning parandada meie elukvaliteeti,“ märkis Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx. „On julgustav näha, et paljud Euroopa valitsused ja eelkõige linnad on võtnud inimtervise kaitse oma südameasjaks ning parandavad õhukvaliteeti. Puhas õhk kuulub kõigile, ka linnaelanikele.“

„EEA aruanne näitab, et halval õhukvaliteedil on jätkuvalt märkimisväärne mõju inimeste tervisele. Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse selle probleemiga tegeleda ja aidata liikmesriikidel tagada oma elanikele parim õhukvaliteet,“ lisas ELi keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

Käesoleva aasta aruandes pööratakse erilist tähelepanu ka põllumajandusele, mis on oluline õhusaasteainete ning kasvuhoonegaaside õhku paiskaja. Aruandes märgitakse, et kuigi põllumajandusest tingitud saaste vähendamiseks on olemas palju meetmeid, sh tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid, ei ole neid seni piisavalt ulatuslikult rakendatud.

(1) Euroopa Liidu linnaelanikud, kes puutusid ajavahemikul 2013–2015 kokku kahjulike õhusaasteainetega tervisele ohtlikus kontsentratsioonis

(2) Euroopa Liidu piirnormid/sihtväärtused

(3) Maailma Terviseorganisatsiooni suunised

Peamised järeldused

• Tahked peenosakesed: 7% EL 28 linnaelanikest puutus 2015. aastal kokku tahkete peenosakeste (PM_2.5)tasemega, mis ületas ELi aastastpiirväärtust. Ligikaudu 82% puutus kokku tasemega, mis ületas Maailma Terviseorganisatsiooni rangemaid suuniseid. Kokkupuude tahkete peenosakestega (PM_2.5) põhjustas 2014. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 428 000 inimese enneaegse surma.
• Lämmastikdioksiid: 9% EL 28 linnaelanikest puutus 2015. aastal kokku lämmastikdioksiiditasemega, mis ületas ELi aastastpiirväärtust ning Maailma Terviseorganisatsiooni suuniseid. Kokkupuude lämmastikdioksiidiga põhjustas 2014. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 78 000 inimese enneaegse surma.
• Troposfääriosoon: 30% EL 28 linnaelanikest puutus 2015. aastal kokku troposfääriosoonitasemega, mis ületas ELi sihtväärtust. Ligikaudu 95% puutus kokku tasemega, mis ületas Maailma Terviseorganisatsiooni rangemaid suuniseid. Kokkupuude troposfääriosooniga põhjustas 2014. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 14 400 inimese enneaegse surma.

Tervisemõju hinnangute taustteave

Käesolevas aruandes esitatud tervisemõju hinnangute aluseks on kokkupuude tahkete peenosakestega (PM_2,5), lämmastikdioksiidiga ja troposfääriosooniga Euroopas 2014. aastal. Hinnangud tuginevad õhusaaste teabele, demograafilistele andmetele ning saasteainetega kokkupuute ja täpsustatud tervisetulemuste vahelistele seostele.

Enneaegne surm on määratletud surmana, mis toimub enne eeldatava vanuseni jõudmist. Eeldatav vanus on riigile ja soole iseloomulik tavapärane oodatav eluiga. Enneaegset surma on võimalik ära hoida, kui kõrvaldatakse selle põhjus.